Kadri Simsonil oli nutikas väljend eelmiselt kongressilt: ma ei kandideeri Edgari vastu, vaid tema kõrval. Ma nüüd ütleksin sama. Edgari vastu kandideerib Jüri Ratas.

Kuidas vahet teha, kes kandideerib kõrval ja kes vastu?

Mina kuulun nn Savisaare leeri ja toetan Edgarit. Aga ma vist ei ole ikka toetuskandidaat.

Kuidas teie kandideerimine siis teda toetab, kui kongressil on üks häältevõtja juures?

Esimene ülesanne oli ikkagi debati tekitamine, millega ma vist sain ka hakkama. Mõni päev tagasi ilmus lõpuks Jüri Ratase artikkel kümne eesmärgiga, mida ta tahab saavutada. Varem sellist polnud, jutt oli alati, et läheme vana programmiga, ainus probleem on rahaasjad ja juhtimisstiil. Kuna minu puhul pole need etteheited relevantsed, siis tuli tal rääkida asjast, mis lõpuks ka juhtus.

Kas teie oskate neile vastata? Kui saate esimeheks, mis saab lepingust Ühtse Venemaaga?

Lepingust ei saa midagi. Ma usun, et leping peab olema seal, kus ta on. Venemaa on meie naaber, teist võimuerakonda Venemaal ei ole ja on selge, et naabriga peab kuidagi läbi saama. Minuga võeti ühendust – küll Euroopa Parlamendi asjus – Jablokost, selline Venemaa opositsioonierakond, ja ma hakkasin mõtlema, et võiks ühe lepingu kõrvale panna ka teise mõne opositsioonierakonnaga, et asi oleks rohkem tasakaalus. Ja annaks meile ka laiemad kontaktid.

Millal lepingust Ühtse Venemaaga viimati kasu oli?

Mida te nimetate kasuks?

Et mõtlesite mingil hetkel: vaat kui hea, et meil praegu see leping olemas on!

See on imelik küsimus… Aga ma saan teie mõttest aru. Me tõesti ammu enam ei suhtle, kuigi viimasel kongressil luges Enn Eesmaa ette tervitused, muu hulgas Ühtselt Venemaalt. Kas see aasta tuleb? Vaevalt. See ongi kõik, juba aastaid. Aga see ei tähenda, et peaksime selle tühistama. Suhted kunagi ikka muutuvad, peavad paratamatult muutuma. Kui me muidugi sõtta ei astu.

Loe pikka intervjuud Yana Toomiga homsest Eesti Päevalehest!