Homsest tohib jälle vähki püüda
Homsest alates kahe kuu jooksul tohib taas vähki püüda, kui selleks on kohaliku omavalitsuse keskkonnaametist püügiluba ostetud.
Nimelisele vähipüügiloale märgitakse suurim lubatud püüniste ning püüda lubatud vähkide arv. Loa hind jääb olenevalt maakonnast viie ja saja krooni vahele ööpäevas, sõltudes ka püüniste liigis. Vähivarude vähesuse tõttu ei tohi tänavu vähki püüda Järvamaal, Läänemaal,= Lääne-Virumaal, Tartumaal ja Valgamaal.
Keskkonnaministeeriumi kalandusosakonna spetsialist Leelo Kukk põhjendas püügiloa suurt hinnavahet sellega, et vähivarude suurus on piirkonniti väga erinev. "Kui panna natt vette Võrumaal, on tõenäosus saaki saada tunduvalt väiksem kui Saaremaal, Pärnumaal või Harjumaal, kus on vähirikkad veekogud. Seal võib tunni jooksul mitukümmend vähki kätte saada," rääkis Kukk.
Kalandusspetsialisti sõnul sõltub vähkide rohkus ennekõike veekogu seisukorrast. "Mandri-Eestis on vähivarude olukorda mõjutanud katk, mis pole õnneks Saaremaale jõudnud," selgitas ta. "Vähikatk tabas Eesti veekogusid eelmisel sajandil, viimane suurem puhang oli umbes 30 aastat tagasi," lisas Kukk.
Jõgeva maakonna keskkonnaametist öeldi, et nende kandi veekogudes vähki peaaegu ei leidu. "Eelmisel aastal ostis üks mees püügiloa neljaks päevaks ja sai ainult ühe vähi," meenutas keskkonnaameti töötaja.
Rapla maakonnas väljastatakse püügilubasid piiratud arvul. Keskkonnaameti jäätmemajanduse osakonna juhataja Kalju Kiis täpsustas, et mullu oli vähipüük hoopis keelatud, sel aastal antakse üksikuid lubasid. "Anname püügilubasid välja ainult sellepärast, et koguda teavet Raplamaa vähivarude taastumise kohta," lisas Kiis.
Võru maakonna keskkonnaameti kalanduse peaspetsialisti Margo Hurda sõnul on Võrumaa veekogudes väga vähe vähki ja sealgi on püügilubade väljastamise eesmärgiks informatsiooni kogumine.
Viljandimaal püüti eelmisel aastal ühtekokku paarkümmend vähki. Kohaliku keskkonnaameti juhataja Veiko Kunbergi hinnangul on veekogudes vähki nii vähe, et püüki pole isegi mõtet keelata.
Keskkonnaministeeriumi kalandusspetsialist põhjendas kahekuulise püügiaja kehtestamist sellega, et sügisel on vähkidel sigimisperiood ja vähipojad kooruvad jaanipäeva paiku. "Sel aastal koorusid vähipojad külmemates veekogudes alles juulis. Pärast seda ajavad emased kesta maha ja istuvad urgudes, kust neid kätte ei saa. Püügihooaja algus võib seetõttu eriti kehv olla," ütles Kukk, kes soovitas emased vähid vette tagasi lasta, sest neist sõltub populatsiooni tugevus.
