Hüdrojaamad ja röövpüük on suretamas Eesti lõhevarusid

Viimase aastasaja jooksul Eesti jõgedele hüdrojaamade tarvis ehitatud paisud ning jätkuv röövpüük on mõjunud laastavalt kohalikule vääriskalale lõhele, mille arvukus on looduses pea kolm korda kahanenud.

«Lõhe arvukuse vähenemine on seotud tema kudemispaikade hävitamise ning rändteede tõkestamisega», nentis Eesti Rohelise Liikumise juhatuse esimees Taavi Nuum Postimehe veergudel. Kui veel 2002. aastal oli Eesti jõgedes hinnanguliselt 27 000 noorkala, siis 2005. aastaks oli see arv kahanenud 11 000ni.

Nuumi sõnul on lõhele kudemiskõlbulikud vaid üheksa jõge, millest kõige paremas seisus on Kunda jõgi. Ühest kunagisest lõherikkamast, Narva jõest kadusid lõhed juba pool sajandit tagasi, kui sinna ehitati elektrijaam.

Lõhe on kantud ka punasesse raamatusse kui eriti ohustatud liik. Kui midagi ette ei võeta, siis on loodusliku lõhe säilimine Nuumi sõnul Eestis kaheldav. Selle vältimiseks käivitabki Eesti Roheline Liikumine 7. augustil nädalase projekti Pirita jõel, kus vabatahtlikud rajavad jõkke lõhele sobilikke kudemisalasid.