Hüljatud ajalugu Tallinna südames

Petrooleumi tänav, Kadrioru endise tivoli ala. Mida kõike siin lagunevatest majadest leida võib! Dokumendid, juhendid, skeemid – virnade viisi ajalugu, mis niisama vedeleb.

Mahajäetud ala, kus on neli-viis madalat hoonet. Kõigepealt hakkab silma roheline värav, millel ees tabalukk. Traataed, mis algab väravast, lõpeb aga juba kahe meetri kaugusel. Pikk kahekorruseline hoone. Uksed pärani lahti. Ühtegi keelavat silti pole. Sisenen. Madal ruum on täis rihmu, on näha, et hoolikas käsi on need kohati suisa süsteemselt seinale, lakke, taladele riputanud. Põrandaid katab rihmadest vaip. Nagu suur ussipesa.

Liigun mööda hoonet edasi. Uksed on avatud. Arhiiv. Riiulid, millel sadu kaustu, toimikuid, juhendeid, laevanduskirjandust, skeeme. Koridori seinal on autahvel, kus parimate pilte veel praegugi näha. Pikk hoone on täis ajalugu, aga kellele seda vaja? Kuulen, kuidas keegi astub mööda koridori. Ühest toast on väljunud keskealine mees, kel näpus purk häguse vedelikuga. „Elan siin juba kuu aega,” räägib ta. Kellele see maja kuulub? „Ei teagi, keegi siin majas peale minu ei ela, seal eemal elavad ühes majas eestlased,” näitab ta mere äärde jääva hoone poole. „Ja siin hoovis elavad venelased,” räägib ta ning osutab hoovis olevale roosale majale. Mees elab ühes arhiivi kõrval olevas toakeses, mille põrandale on ta kättesaadavatest asjadest aseme teinud.