Karuema peletas pesalt Järvamaal Kaalepi metsas seajahti pidanud jahimeeste koer. Järvamaa keskkonnateenistuse asejuhataja Jaanus Nilp ütles, et umbes nädalavanused ja 300 grammi kaaluvad karupojad leidis jahimees Endel Jervson. “Jervsoni koer haukus pesa juures ja mees arvas algul, et pesas on kährikud,” rääkis Nilp, kes jahimeeste kutse peale läks kohe ka ise karupesa juurde.

Ema hüljatud kaks karu-tüdrukut ja ühe karupoisi viis esialgu enda koju kohalik jahimees Valeri Homin. “Mõmmid olid alguses päris kanged, sest olid pesas ilma emata juba poolteist tundi olnud. Kui karupojad oleks pikemaks ajaks üksi jäänud ja ilm oleks külmem olnud, oleks neid olnud väga raske päästa. Me ei tea ka praegu veel, kas nad ellu jäävad, aga loodame,” ütles Nilp.

Nilp ütles, et nii väikeseid karupoegi pole Eestis lähiminevikus leitud. “See on päris haruldane juhus,” tõdes Nilp. Ta pidas ebatõenäoliseks, et karuema oleks koopasse poegade juurde tagasi läinud. “Ta võib tulla suhteliselt lähedale, kuid on vähe lootust, et ta päris tagasi tuleb. Ja kui ka oleks tulnud, oleksid pojad selle aja peale niikuinii surnud olnud,” rääkis ta.

HIRMUTATUD KARUEMA JÄTAB POJAD. Tallinna loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul ei tule ükski pesalt peletatud emakaru oma poegade juurde tagasi. “Olgu need pojad suured või väiksed, kuid maailmas pole seda veel kordagi juhtunud, et karuema tagasi tuleb,” kinnitas Kaal.

Kaalu sõnul on suur õnnetus, et meil ei teata, kus karude koopad asuvad ja siis tahtmatult karuema poegade juurest minema peletatakse. “Karupoegade edasine elu sõltub sellest, kuidas neid kasvatakse. Põhimõtteline metoodika on Venemaal hästi välja töötatud ja seal on isegi loomaaias sündinud karusid metsale tagasi antud,” rääkis ta.

KASVATAMISEL TÄPSED REEGLID. Praegu on karud Nigula looduskaitsealal metsloomade turvakodus, kus nad hakkavad esialgu elama turvakodu perenaise Kaja Kübara pliidi kõrval.

Et karupoisid metsa tagasi viia, selleks on Mati Kaalu sõnul nende kasvatamiseks väga täpsed reeglid. “Piisab sellest, kui uudishimulikud neid liiga palju vaatamas käivad ja asi võib lõppeda kurvalt. Teatud vanuses on ükskõik, kus ja kuidas nad on, kuid teatud vanuses ei tohi nad üldse inimese suhtes mingisugust positiivset emotsiooni saada, sest see kinnistub,” rääkis Kaal. Ta soovis Nigula inimestele kõva südant, et nad ei laseks karupoegadele kedagi ligi ja ka ise neid ei hellitaks.