Inimesed on viimasel ajal tundnud muret rändlindude pärast, keda nähti siinmail ka äkki maha sadanud lume ajal. Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuule sõnul sagenevadki talviti murelikud kõned lindude pärast, kes pole ära lennanud.

Ornitoloogide sõnul võib inimeste liigne agarus näiliselt hüljatud linnupoegade abistamisel lindudele aga hoopis karuteene teha. Tervisekaitsjate sõnul pole veel sugugi välistatud ka linnugripioht.

Loodusfotograaf Arne Ader meenutas, et on viimasel ajal näinud Võrtsjärve ääres hanesid ning Matsalus laglesid, kes on tavaliselt sel ajal juba Eestist lahkunud. Samuti on tema sõnul näha olnud üksikuid käblikuid ja linavästrikke, kes peaksid samuti juba soojale maale teel olema.

Elistverre või Nigulasse

Eesti ornitoloogiaühing hoiatab, et vastava ettevalmistuseta inimene ei saa hüljatud ja abitu linnu aitamisega hakkama. Näiteks tuleb silmas pidada, et lind ei tohi koduste tingimustega ja inimestega harjuda. Sel juhul pole teda enam võimalik loodusesse lasta. Kõige parem on otsida koht, kuhu abivajaja anda. Praegu on selliseid kohti Eestis neli: Elistvere loomapark, Tallinna loomaaed, Nigula metsloomade turvakodu ning Hauka talu Põlvamaal (kotkaste ja suurte röövlindude jaoks).

Esmalt tuleb aga veenduda, kas lind ikka on viga saanud. Kureuurija Margus Otsa sõnul pöördutakse selliste muredega ornitoloogide poole kõige enam siis, kui on lindude lennuvõimeliseks muutumise periood ning lendama õppivad linnupojad paterdavad maas. Linnupojad ei ole ka sel ajal tegelikult abitus seisus, sest vanalinnud viibivad nende läheduses ja toidavad neid. Inimeste juuresolek ehmatab vanalinnud eemale ja nii võibki kõrvaltvaatajale jääda mulje, et linnupoeg on haige ja üksik. Sellistes oludes linnukeste kojuviimine teeb neile vaid karuteene.

Linnugripioht pole kadunud

Tervisekaitseinspektsiooni peaepidemioloog Kuulo Kutsar ei soovita kindlasti linde puutuda ega tuppa tuua. “Linnugripioht pole kuhugi kadunud. Kindlasti ei soovita ma linde, eriti väeteid linde enda juurde tuppa tuua,” kinnitas Kutsar. Ta lisas, et kui majas on lapsed, kes linnuga mängima hakkavad, võivad asjad minna päris pahasti. Kutsari sõnul ei tee tavainimene vahet, kas lind on lihtsalt väeti või haigestunud, eriti arvestades seda, et loidus on ka linnugripi tunnus. Eriti hoiatab ta loidude lindude eest, kelle nokaavadest tuleb eritist.

Ornitoloogiaühingu kodulehe andmeil võib suve lõpus esineda juhtusid, kus osa piiritajaid lendab minema enne, kui nende pojad saavad lennuvõimeliseks. Kui piiritajapojad on eelnevalt priskeks nuumatud, peavad nad üksi pesas päris pikalt vastu. Pesast välja kukkunud piiritaja aga ise hakkama ei saa. Nemad võivad sel juhul küll inimese abi vajada. Ornitoloogiaühingu juhatuse esimees Andres Kalamees nendib, et tänavustel piiritajapoegadel ei tohiks veel kuidagi gripinakkust olla, samuti pole ta kuulnud, et maailmas oleks ükski piiritaja linnugrippi haigestunud.