Hulkurkoerad murravad massiliselt metskitsesid

Metslooma murdnud koera omanikul tuleb trahvi kõrval hüvitada ka keskkonnakahju.

Karmi talve tõttu nõrgaks muutu­­nud metskitsed on kevade eel saanud hõlpsaagiks hulkuvatele koertele. Sellistest juhtumitest on hakanud inimesed üle kogu Eesti järjest massilisemalt teatama. Pärnumaal Halinga ja Koon­ga valla piiril, Kalli maantee viieteistkümnendal kilomeetril on suur must koer kitse ära murdnud. Koerad on murdnud Jõgevamaal Torma vallas soku, ise magavad läheduses. Raplamaal Kohila vallas on ühe talu õuel suure hallikat karva koera poolt vigastatud kits, Türi linnas on koerad maha murdnud kaks kitse…

Peamiselt liiklusõnnetused

Just sellise kõlaga on viimasel ajal juba rutiinseks muutunud teated, mis päevast päeva laekuvad keskkonnainspektsiooni ööpäev läbi avatud valvetelefonile 1313. Varasematel talvedel on tavaks olnud teated tee äärtes vedelevatest metskitsedest, kes on sõidukite ette jooksnud. Inspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles, et murelikel inimestel oleks neile teatamise asemel mõistlikum seesugustest juhtumitest viivitamata teavitada kohalikku omavalitsust või konstaableid, kes tunnevad hästi nii kohalikke olusid kui ka inimesi. „Küsimus on koerte ja kasside pidamise eeskirjas, mille kehtestab kohalik omavalitsus, ning neid rikkumisi menetleb omavalitsus ja politsei,” sõnas Tuul.

Tuuli Härson politsei- ja piirivalveametist tõi välja, et kuigi politseil on viimasel ajal olnud tegemist nii mets- kui ka koduloomi rünnanud koertega, pole selliste süütegude tõendamine sugugi kerge. „Vähe on tõendeid, mille alusel saab kohe kindlalt väita, milline koer murdis ja kellele koer kuulub,” sõnas ta. „Nende juhtumite en­ne­tamisel ja lahen­da­misel on võtmetähtsusega inimeste tähelepanelikkus nii oma koe­ra kas­vata­mise kui ka kodu­­kandis liikuvate hulkuvate koer­­te suhtes.” Seaduse kohaselt saab politsei hooletuid koeraomanikke, kes oma lem­mikuid vaata­ma­ta korraldusele ket­ti panema ei vaevu, trahvida kuni 6000 krooniga. Kui aga koer on tekitanud kas varalise kahju või siis kahjustanud inimese tervist, võivad korravalvurid looma omanikku trahvida 12 000 krooniga. Hüvitada tuleb ka keskkonnakahju. Metskitse pu­hul kuni 6000 ja tiine kitse puhul kuni 18 000 krooni.

Korjused koristab omavalitsus

•• Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi märkis, et erakordsete lumeoludega talve tõttu on viimasel ajal sagenenud ka hukkunud või abitus olukorras metsloomade leidmise juhud.

•• „Linnast, alevist ja külast või mujalt tiheasustusalalt leitud surnud metslooma leidmisest tuleks teavitada kohalikku omavalitsust,” soovitas Talvi.

•• Kui aga keegi leiab mõne hukkunud haruldase liigi esindaja, tuleks tema sõnul sellest teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313. Sealt suunatakse kõne edasi keskkonnaametile.

•• „Väljaspool asustust leitud surnud metsloomast tuleks samuti teavitada keskkonnainspektsiooni, kes suunab teate edasi vastavalt, kas tegemist on kaitsealuse liigi, väike- või suurulukiga.”

•• Talvi pani inimestele südamele, et hukkunud mestloomast tuleks teavitada vaid juhul, kui korjus asub otseselt inimese tegevusalal. „Loo­dusest leitud metsloomade korjused võib rahu­likult oma asu­kohta jätta, kus nad raipetoiduliste ja lagundajate elutegevuse tagajärjel jätkavad oma loomulikku teekonda aine­ringes.”