Hunt paneb prantslased pead murdma
Kui pikka aega puudusid need kiskjad Prantsusmaa looduses täielikult, siis seda tugevamalt tulevad nüüd ühiskonnas esile nendega seotud probleemid. Huntide veretööd on paljud Alpides elavad prantslased pead murdma pannud.
Pikki aastakümneid oli hunt prantslaste jaoks ainult loomaia loom. Kuid viimase kümnendi jooksul ei ole metsades kosta ainult hundikisa, vaid üha rohkem kostub ka lambakarjuste vihahüüdeid, mis nüüdseks lausa linnadesse jõudnud on. Viimastel aastatel on lambakasvatajad regulaarselt käinud erinevate suurlinnade tänavatel meelt avaldamas, sest järsku tagasi ilmunud hundid on lambakasvatust üha riskantsemaks äriks muutmas.
Prantsusmaal kadusid viimased hundid eelmise sajandi esimestel kümnenditel. Kuid alles kaheksakümnendate aastate alguses hakkasid Prantsuse loodusesõbrad tõsiselt mõtlema huntide kaitsele. Nagu enamik Euroopa riike, on ka Prantsusmaa ühinenud Berni konventsiooniga, mis kätkeb endas kohustust nii juriidiliste kui praktiliste vahenditega tagada väljasuremisohus olevate loomaliikide kaitse.
Berni konventsiooni lisasse on kantud ka canis lupus, ehk hunt ning Prantsusmaa seadusandlus ei luba hunte “sõrmotsagagi” puudutada. Eurooplaste ühine töö on vilja kandnud ja eelmise kümnendi algusest alates täheldati esimeste huntide liikumist Prantsusmaa Alpides. Siiani ei teata täpselt, kuidas hunt lähimast asukohast, Apenniinidest Alpi aasadele jõudis, sest mägesid eraldab sadu kilomeetreid tihedasti asustatud alasid. Toona tekitas hundi taasilmumine väga suurt imestust, sest Alpides on inimesed harjunud nii elama kui loomi pidama ilma kiskjaid kartmata.
Lõuna-Prantsusmaa iga lambakasvataja kaotab aastas huntide süü läbi mitusada looma ja iga kurva sündmuse järel toimub täpne ekspertiis, et tuvastada, kas kurja tegi ikka hunt. Kohalikud elanikud räägivad, et varsti võiks Alpides välja panna fotorobotiga valmistatud hundipildid.
Reaalsuses on aga asi naljast väga kaugel, viimased kuud on muutnud olukorra eriti pingeliseks, huntide tekitatud kahjud muutuvad üha suuremaks. Sügise alguses püstitasid hundid ka kurva rekordi, nimelt suutsid nad ühe ööga hukka saata üle 400 lamba.
Riik, mille seadused kaitsevad hunte, ei ole jätnud lambakasvatajaid probleemiga üksi, vaid korvab huntide tekitatud kahjusid. Aastatel 1993 - 2001 maksis riik hüvitust pea 9000-le lambakasvatajale. Eelmise valitsuse ajal käivitus programm “Life loup” ehk “Elus hunt”, mis on siiani kulutanud üle kümne miljoni krooni huntide poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja paremaks korvamiseks. Lambakasvatus on sellele vaatamata täielikus kriisis, lisaks huntidele on sektor üha rangemate Euroopa direktiivide ja lihahinna suure kõikumise küüsi langenud.
Eile moodustati Rahvusassamblees erikomisjon, mis peab huntide probleemile lahendust otsima. Paljud Alpide elanikud ootavad komisjonile radikaalseid meetmeid aga samas ei tohi unustada ka loodussõpru. Seega seisab poliitikutel ees kuus kuud poleemikat, kus ühel pool on loomakasvatajad ja teisel pool looduse mitmekülgsuse pooldajad.
