Hüvastijätt Lennart Meriga
Lennart Meri ärasaatmine algas pühapäeva keskpäeval kirikliku matusetalitusega Kaarli kirikus. Sarga juurde olid asetatud pärjad president Lennart Meri perekonnalt, Vabariigi Presidendilt, riigikogu esimehelt, peaministrilt, kaitseväe juhatajalt ning riigikohtult.
Oikumeenilisel jumalateenistusel teenisid EELK peapiiskop Andres Põder, peapiiskop emeeritus Kuno Pajula, EELK piiskop, EKN president Einar Soone ja EELK Viimsi koguduse diakon Erkki Juhandi; oikumeeniliste külalistena osalesid leinateenistusel EKN liikmeskirikute juhid.
Palveid lugesid Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus, Moskva Patriarhaani Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Kornelius ning Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan.
EELK peapiiskop Andres Põder meenutas, et president Meri õhutas meid võtma aega silmapiiri taha vaatamiseks. "Prohvetiks ei sünnita. Selleks kutsutakse. Nõnda kutsutakse meid kõiki täitma oma elu ülesannet - Lennartile sai see osaks läbi kodu, mis esindas kodumaad, läbi paljude koolide, Siberi aastate, lääne ja ida. Oskuse kaudu vaadata Eestit, maailma ja inimesi läbi tõetunde, tahtejõu, filmikaamera ja kirjanikusilma. Ta nägi rohkem kui teised, tal oli, mida ütelda. Ta oli visionäär ja misjonär ühes isikus, nagu tõdetakse järelhüüetes."
Oikumeenilise jumalateenistuse muusikalise kujunduse autoriks oli Tõnu Kaljuste. Leinateenistusel laulsid Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Kaarli koguduse kontsertkoori esituses kõlas koguduse laul.
Esiettekandele tulid Erkki-Sven Tüüri “Igavik” (esitajad RAM, Eesti Filharmoonia Kammerkoori meesrühm ja Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kalguste) ja Arvo Pärdi “Lennartile” (esitajaks Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste). Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses kõlas ka Arvo Pärdi Nunc dimittis.”
Matusetalitus algas lauluga Püha, püha, püha, oled meie Looja”. Lõpulauluna kõlas “Hoia, Jumal Eestit”.
Järelhüüde oli perekonna soovil kirjutanud Jaan Kross. Järelhüüde kandis ette Aarne Üksküla.
"Ja ikkagi olid Sa üks oma aja õnnelikumaid inimesi. Sest Sa olid loomuldasa – päikesepoiss. Sa olid visionäär, kes võis nähtavasti ühe käeliigutusega lülitada kõrvaliseks; teisejärguliseks kõik hämmeldavad aspektid ja nähtava jumalarahuga tegelda peamisega. Või sellega, mille Sina olid kuulutanud enesele peamiseks," meenutas Jaan Kross.
Matusetalituse lõppedes helisesid üle Eesti kirikukellad. Kaarli kiriku ette olid rivistatud saateüksus ja orkester. Kirikust väljudes saatis sarka Narva marss“.
President Lennart Meri sarga saatis Metsakalmistule 107st kaitseväelasest koosnev saateüksus. Sargaauto ees kandsid vahipataljoni allohvitserid üheksat riigilippu, mis sümboliseerisid president Lennart Meri üheksat ametiaastat Vabariigi Presidendina. Sarka saatsid ülõpilasorganisatsioonid ning kolonniga liitunud inimesed. Vabaduse väljakule olid presidenti ära saatma tulnud tuhanded inimesed. Samuti peatusid kolonni möödudes inimesed kõnniteedel. Tallinna kesklinna kohal tegid ülelennu Eesti õhuruumi valvava Poola Õhuväe kaks hävitajat MIG-29.
Kadrioru lossi juures avaldasid president Merile viimset austust väeliikide, piirivalve, kaitseliidu, reservohvitseride kogu ja kõigi väeosade lipud.
President Arnold Rüütel meenutas oma mälestuskõnes, et presidendina uskus Lennart Meri isiksuse võimalustesse ajaloo kujundamisel ning sellesse, et väikestel riikidel ja rahvastel on tänapäeva maailmas kanda eriline roll. "Oma kindlameelsuse ja säraga suutis ta panna uskuma nii iseendasse kui kogu Eestisse," lisas Rüütel.
"Suure rännumehe maine teekond on jõudnud lõpule. Siit Kadriorust, kus ta üheksa aasta vältel Eesti arengu suunda hoidis, viib tee viimsesse puhkepaika. Lennart Meri rännak jätkub aga ajaloos. Nõnda jääb ta alatiseks meie keskele. Me ei unusta teda kunagi," lõpetas Rüütel.
Välisdelegatsiooni poolt esitas eestikeelse järelehüüde Soome president Tarja Halonen, kes sõnas, et igatsuse ja leina keskel lohutab meid helge mälestus ainulaadsest inimesest, kes jõudis ära teha mitu elutööd. "Lennart Meri sädelev isiksus ei jätnud kedagi külmaks. Meile, soomlastele, oli ta lummav sugulane, kosmopoliit ja kunstnik. Meie jaoks oli ta uus Eesti."
Rootsi ekspeaminister Carl Bildti sõnul oli president Lennart Meri üks tähtsamaid eurooplasi ja väljaspool Eestit paljudele Eesti president juba enne ametisse valimist. "Paljudele meile väljaspool Eestit oli ta juba enne ametisse valimist teie president. Ja ma olen veendunud, et paljudele jäi ta selleks oma elu viimse päevani. Ta oli meie aja tähtsaim eestlane," vahendas ETV24 Bildt'i mälestuskõnet Kadrioru lossi ees.
Matusekolonni “Russalka” juurde jõudes andsid Tallinna sadama akvatooriumis olevad laevad helisignaali.
Sarga hauda laskmisel annavad Harju mäel vaheldumisi kolm aupauku kolm 105-mm haubitsat ja vahipataljoni kaitseväelased automaatvintpüssidest M-14. Kalmistul annavad aupauke kümme sõdurit.
