Rebo käest jookseb läbi väga suur osa informatsioonist, mis puudutab kaitseväe plaanitavaid hankeid, nende tingimusi jne. Seega on kummaline, et kaitseväe kõrge teenistuja kuulub kaitsetööstuse liidu juhatusse, mis peaks otseselt edendama oma liikmete võimet riigikaitsealastel hangetel osalemisel.

Huvide konflikti tekkimise ohule viitas riigikaitse komisjoni juht Mati Raidma juba 15. juunil, kui kaitsetööstuse liidu esindajad kutsuti Toompeale komisjoni istungile. Liidu seisukohti esindas protokolli järgi ärimees Jüri Käo kõrval ka ühingu juhatuse esimees Taavi Veskimägi. Suhteliselt üldsõnalise protokolli teeb huvitavaks Raidma teravas toonis märkus tekkida võivate riskide kohta. „Mati Raidma rõhutas vajadust kaitsetööstuse valdkonna täpsemaks määratlemiseks ning pööras tähelepanu kaitseministeeriumi riigihangete ja kaitsetööstuse liidu suhestumise riskidele,” on protokollis kirjas.

Ka eile juhtis Raidma delikaatselt tähelepanu tekkida võivale huvide konfliktile. „Tekkinud kolmnurga – kaitseministeerium, E-Arsenal ja kaitsetööstuse liit – tippude koordinaatidest sõltub, kui tugev see kolmnurk saab,” viitas ta loodud liidu mitme juhtkuju topeltrollile. „Kui kõikide tip­pude koordinaadid on ühesugused, siis moodustub sellest hoopis täpp ning loodud liidust pole mingit kasu,” jätkas Raidma. Samuti nentis ta, et kaitsetööstuse liidu idee iseenesest on äärmiselt hea. „Kaitsetööstuse jõuliseks arendamiseks on kindlasti vaja ekspertide nõu ja teadmisi, ent õrn koht on just riigihanked. Hangete ümber tuleb ehitada korralik tulemüür,” lausus ta. Ühtlasi lubas Raidma, et riigikaitse komisjon asub seda teemat sügisel arutama.

Liidul huvi puudub

Kaitsetööstuse liidu tegevjuht Veljo Raide lausus, et tema ei näe küll mingit huvide konflikti. „Kaitseväe hankeid viivad läbi konkreetsed hankijad [kaitseväe – toim] logistikakeskusest ning Rebo ei saa seda kuidagi mõjutada,” rääkis Raide ning kinnitas, et liidul endal ei ole mingit huvi hankeid mõjutada. „Kõik juhatuse protokollid on avalikud, nii et mingit salaorganisatsiooni siin küll ei peeta.”

Mingit huvide konflikti ei eksisteeri ka kaitseministeeriumi seisukohas. „Kaitsetööstuse liit ei tegele kaitsealaste hangete korraldamisega ega ka osale nendel, vaid on informatsiooni vahetamise kohaks kaitseväe vajaduste ning Eesti ettevõtjate võimekuste vahel,” vahendas ministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet.

Rebolt endalt eile Päevalehel kommentaari saada ei õnnestunud. „Rebo ülesanne kaitsetööstuse liidus on koordineerida seda, et ettevõtetes tehtav arendustegevus vastaks kaitseväe vajadustele ning et kaitseväes oleks olemas info, mida ettevõtted on valmis arendama,” vahendas Ingrid Mühling peastaabi teavitusosakonnast. „Selle töö eest ta mingit palka ei saa ja meie siin mingit konflikti ei näe.”

Eesti kaitsevägi on liidule hüppelauaks

•• Kaitsetööstuse liidu jaoks on Eesti kaitsevägi tähtis eelkõige selleks, et astuda siit samm maailma kaitsetööstusturule.

•• „Me ei saa minna müüma miinipildujat või tanki, kui ei saa öelda, et see on osalenud üheski tõsiselt võetavas konfliktis. Välisturul läbilöömiseks on vaja müügi referentsmaterjali,” rääkis liidu tegevjuht Veljo Raide Eesti Päevalehele.

•• Seetõttu oleks tema sõnul ideaalne, kui näiteks Eesti Afganistani-missiooni üksused saaksid kasutada liidu liikmete toodangut.

•• Raide sõnul on ta läbi käinud umbes 50 liidu tegevliiget ning saanud selge pildi Eesti kaitsetööstuslikust potentsiaalist. „Näiteks AS Image Wear õmbleb vorme Soome kaitseväele ja oleks suuteline ka meile seda tegema. Riietusetootjaid on meie ridades veelgi.” Samuti on tema sõnul Eestis firma, kes toodab patendi alusel Combat T98 soomukeid ning võib neid müüa kogu Euroopas.

•• „Oleme suutelised tootma suurema osa vajalikest asjadest, ka näiteks radarite rajamist puudutava raudvara,” kinnitas Veljo Raide.

Riigihangete amet teadmatuses

••    Riigihangete ameti peadirektori asetäitja Andres Veel ei osanud eile öelda, kui tõsist ohtu riigihangete ausale sujumisele kaitseväe esindaja asumine kaitsetööstuse liidu juhatuses kujutada võib.

••    „Praegu, kui täpsem info puudub, ei tohiks hunti kohe näha,” ütles Veel, lisades, et kõigepealt peab amet saama selgeks, mida kaitsetööstuse liit endast kujutab ning kuidas mõjutab ettevõtteid. Samal ajal jäi Veel arvamusele, et tõsist ohtu riigihangete seaduse rikkumisele sealt tulla ei tohiks.

••    „Ega liit ise ei saa midagi müüa, hankes peab osalema ikkagi konkreetne ettevõte.” Lisaks tõi Veel välja, et hankeid puudutav info peab esmalt avalikuks saama ikkagi riigihangete registri kaudu.