Ida-Virumaa 2025. aastal – Peterburi rikas puhkeoaas
Valitsusel on Ida-Viru tegevuskava, aga suurt riiklikku tegevust ei paista. Elanike arv väheneb endiselt.
Venemaa elanikud ostavad kinnisvara kokku.
Nõutakse fosforiidikaevanduste avamist.
Sisekaitseakadeemia maakonda viimine on ikka küsitav.
Kõik see sunnib küsima, mis saab Ida-Virumaast edasi?
Milline on Eesti suuruselt teine maakond aastal 2025?
Ida-Virumaa tulevikku aitasid Eesti Päevalehel prognoosida üksteist avaliku elu ja omavalitsustegelast, eksperti ja poliitikut, kes on aastakümneid Ida-Viru ja laiemalt kogu Virumaa teemaga tegelenud. Mõni alates esimesest fosforiidisõjast.
Vene raha
Kõik vastanud märkisid, et Venemaa elanikud ostavad endiselt kinnisvara kokku. Suureneb turistide vool. Euroopa Liit võib jõuda viisavabaduseni Venemaaga või vähemasti kehtib lihtsustatud piiriületuskord.
„Kujutlen, et Ida-Virumaast saab kümne aastaga Lõuna-Karjala, Narvast saab Lappenranta ja Narva-Jõesuust Imatra. Maakonna vallutavad Vene turistid. Mida neile pakume? Kas ainult sulistamist mullivannis ja kaubanduskeskusi?” See on TÜ Narva kolledži direktori Katri Raigi mõttekäik. Ta arvab, et Ida-Virumaa võib muutuda Peterburi äärelinnaks ja suvituspiirkonnaks. „Kas see on halb?” küsib Raik.