Narvalased on pöördunud joogivee normidele mittevastavuse tõttu õiguskantsleri poole, vahendas ETV saade "Aeg luubis".

Narva joogivesi pärineb Narva jõest, mille vee kvaliteet halveneb iga aastaga. Orgaaniliste ainete sisaldus jõevees suureneb. Vee puhastamiseks kasutatava kloori ning orgaaniliste ühendite reageerimisel tekivad kantserogeensed ühendid trihalometaanid, mille sisaldus Narva joogivees ületab tihtipeale normi ja mille lagundamiseks tuleb vett keeta, kirjutab ETV24.

Virumaa tervisekaitsetalitus ei ole AS-ile Narva Vesi veemüügi luba väljastanud. Tervisekaitsetalituse sõnul alates selle aasta 1. jaanuarist ei saa nad üle 2000 elanikuga asulates veemüügi luba välja anda, kui joogivesi normidele ei vasta.

AS-i Narva Vesi juhatuse esimehe Aleksei Voronov tõlgendus erineb aga tervisekaitsetalituse omast. Tema sõnul 1. jaanuarist pole veemüügi luba üldse vaja. "Muidugi pole meie vee kvaliteet ideaalne, aga suurem osa Eesti omavalitsustest kadestavad meie vee kvaliteeti," lisas ta.

Tartu ülikooli emeriitprofessor Astrid Saava on tervisekaitseinspektsioonile antud ekspertarvamuses öelnud, et probleemi ainus lahendus on veepuhastusjaama rekonstrueerimine.

Voronov kinnitas, et uue veepuhastusjaama ehitamine seisab raha taga. Taotlus raha saamiseks Euroopa Liidu fondidest on valmis ja see esitatakse Voronovi sõnul kindlasti enne 5. augustit. Orienteerivalt läheb projekt maksma 400 miljonit krooni, ütles Voronov.

Õiguskantsler saab tervisekaitseinspektsioonist vastused oma küsimustele Narva vee kohta reedeks, linnavalitsusel on aega 5. juunini. Pärast nende vastuste laekumist saab õiguskantsler öelda oma seiskoha Narva veeprobleemi kohta.

Narva-Jõesuus, Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Jõhvis sisaldab joogivesi lubatust rohkem rauda ja mangaani, mis iseenesest ei ole tervisele ohtlikud.