Ida-Virus saabus kaks uut aastat

Vaevalt oskas 1699. aastal esmakordselt aastavahetuse tähistamiseks ukaasi andnud tsaar Peeter I aimata, et kaks sajandit hiljem saabub uus aasta endistele Vene impeeriumi äärealadele kogunisti kaks korda järjest.

Narvas ja Sillamäel on tavaks uut aastat vastu võtta nii Moskva kui Eesti aja järgi. Nii juhtus ka tänavu, mil Narva ja Sillamäe kohale tõusis aastavahetusrakette nii kell 23 kui 24.

Venelaste raketilaskmise tava on sama vana kui aastavahetuse tähistamine. Nimelt laskis just imperaator Peeter I esmakordselt tähistataval aastavahetusel esimese raketi. Alles seejärel võis lihtrahvas pauku teha. Kohustuslik oli ka lähikondlaste õnnitlemine. Tollal kestis aastavahetuse pidu terve nädala.

Narva tolli vaneminspektor Aleksandr Saltõkov arvas, et paljud Jaanilinna elanikud kasutavad ära võimalust võtta uut aastat vastu kaks korda järjest. Kõigepealt Moskva aja järgi Venemaal ja siis tund hiljem Eesti aja järgi Narvas. "Jaanilinnast käiakse Narvas pidutsemas, sest siin on võimalused palju paremad," selgitas tolliinspektor.

"Kogu Narva on Peetri platsil aastavahetusel koos," väitis Jelena Poljakova, kes käis ka ise seal diskol. Tema jaoks saabus uus aasta kaks korda nii Eesti kui ka Vene aja järgi. Veidi mõelnuna lisas ta, et kindlasti on Eesti uus aasta palju tähtsam.

"Mina alustan uue aasta vastuvõtmist juba kell kolm, sest siis saabub see minu sugulastele Uraali taga," selgitas üks vanaema Narva kesklinnas. Seejärel tähistas ta uut aastat ka kell 23 ja 24.

Ded Moroz ja Snjeguurotshka

Esimesed teated venelastele kinke toovast Ded Morozist pärinevat vanadest vene muinasjuttudest, väitis Eesti Päevalehele nii Ded Morozi, Nääri- kui Jõuluvanana töötanud mees. Ta selgitas, et Ded Morozil on käes pikk võlukepp, millega puudutatu silmapilkselt jääks muutub. Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemise järel pole venelaste aastavahetuskommetes midagi olulist muutunud, Ded Moroz on seesama, kes varemgi.

Folkloristid teavad rääkida slaavlaste vanast koljaadatamise ehk sanditamise kombest, kus külaliste hulgas teinekord ka Ded Moroz oli. Külmataati saadab tema rännakuil tavaliselt vene rahvariideis tütretütar Snjeguurotshka ehk Lumehelbeke. Kuhu on Ded Morozi tütar saanud, pole teada. Igatahes mingeid päkapikke vene folkloor ei tunnistavat.

Vastupidist selgitas Narva Peetri platsil jalutanud vanaema koos tütretütrega. Ta ütles, et Eesti vabaks saamise järel on ka Narvas levima hakanud susside sisse kingitusi toovate päkapikkude kultus. Vene keeles nimetas ta päkapikke gnomshikuteks. Kust gnomshikud tulevad ja milline on nende seos Ded Moroziga, seda ei teadnud vanaema ega tütretütargi.

Selles, kas Ded Morozile tuleb kinkide saamiseks luuletust lugeda, läksid narvalaste arvamused lahku. Eriti need küsitletud, kellele kingitooja pakid salaja kuuse alla jätab, ei pidanud vajalikuks mingit etlemist.

Narva linnavolikogu esimees Anatoli Paal selgitas, et piirilinna elanikel polevat midagi Eesti jõulukommete tähistamise vastu. Viimast näitasid ka narvalaste vastused uute tavade kohta tehtud küsitlusele.

"Samas soovivad Narva venelased lisaks luteri jõulude tähistamisele kindlasti tähistada ka õigeusujärgseid pühasid," selgitas Paal. "Kuigi Peetri platsi jõulukuusel esimese advendiküünla süütamise ajal sadas lausvihma, oli väljak paksult rahvast täis," meenutas linnapea Raivo Murd.

Linnavolikogu esimehe sõnutsi olla aastavahetust tähistavates seltskondades tavaline, et tooste tõstetakse nii Eesti kui Vene uue aasta terviseks.

Sillamäel pöörles imekuusk

Vene aastavahetuslauad olid sama lookas kui eestlaste omad, kuid erinevalt meie lihatoitudest andsid seal tooni eelkõige igasugused küpsetised.

"Kindlasti valmistame me hulga pelmeene," selgitas pikka aega tehases Baltijets töötanud Zoja Matvejeva. "Narva inimesed valmistavad aastavahetuseks kindlasti lihasalati ja ostavad tordi," arvas toidukaupluse müüja Lilija Bessarovskaja.

Jookidest mainiti nii viina kui ka vahuveini. Tundub, et enamik vene inimestest on truuks jäänud Sovetskoje Shampanskojele.

Mitte-eestlaste avalike aastavahetuspidude tonaalsus oli Ida-Virus soomeugri mõtlikest tavadest erinev. Näiteks Sillamäe kultuurimajas toimunud linnaliidrite pidu lõbustas hulk taidlejaid alates tantsuansamblist Suveniir kuni atleetvõimlejateni välja. Nii poolalasti musklimehed kui kirglikke mustlas- ja neegritantse esitavad taidlejad mõjusid jõulukuuse all veidi harjumatult.

Rõduga saalis maast laeni kõrguv kuusk pöörles lakkamatult. Selle veeres voolas shampus ning karvamütside ja suurte dekolteedega kirglikud naisterahvad tantsisid ennastunustavalt nii omavahel kui veidi vaoshoitumate meespartneritega. Saali seintelt uudistasid toimuvat proletariaadi juhtide kipsbareljeefid. Majal säras tulikiri: "S novõm godom!"

REIN SIKK, ANDRES PULVER