14.03.2012, 01:00
Iga neljas Eesti noor astub ellu vaid napi põhikoolitunnistusega
Õpingud pooleli jätnut tuleks enne 23. eluaastat motiveerida, hiljem on raske haridusteed jätkata.
FOTO:
Kui 2006. aastal jättis kooli pooleli 1600 noort, siis 2010. aastaks oli väljalangevus kolm korda vähenenud. Ometi on alaharitud noorte endiselt suur osakaal ühiskonnas tõsine probleem. Tunamulluse Eesti tööjõu uuringu põhjal on koguni 27 protsendil 18–30-aastastel inimestel kõigest põhiharidus. Neist iga kümnes ehk ligi 8000 noort on lõpetamata põhiharidusega. Ometi on koolikohustus kõigil lastel kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Kuidas on ikkagi võimalik, et meil on tuhandeid algharidusega noori? Haridus- ja teadusministeeriumi konsultandi Asso Ladva sõnul on olnud juhtusid, kus õpilane on näiteks kaheks aastaks istuma jäänud ja kui ta saab 17-aastaseks, virutab kooliukse kinni ega näita enam nägu. „Kuigi väljalangevus iga aastaga langeb, on paratamatu, et kõik oma kooliteed ühel või teisel põhjusel lõpuni ei käi,” nentis Ladva.