Iga neljas ennetähtaegselt vabastatu sattus tagasi vanglasse
Eelmisel aastal vabastati vanglatest ennetähtaegselt kriminaalhoolduse alla 807 isikut, mis on 40 protsenti kõigist vabanenutest eelmisel aastal, öeldi Justiitsministeeriumist Päevaleht Online’ile.
Kriminaalhooldus lõppes eelmisel aastal kokku 1032 ennetähtaegselt vabastatud isikul.
Ministeeriumi andmetel läks umbes 15 protsenti ennetähtaegselt vabastatud kriminaalhooldusalustest katseajal tagasi vanglasse seoses kriminaalhoolduse tingimuste rikkumisega.
Katseajal uue kuriteo toimepaneku tulemusel saadeti 2008.a tagasi vanglasse karistust kandma 8,7 protsenti kriminaalhooldusalustest, kes olid vanglast enne tähtaega vabanenud.
Ennetähtaegselt oli vabastatud ka kahe nädala eest Tartus massikakluse käigus inimese tapmises kahtlustatavaks kuulutatud 28-aastane Priit ning samuti ka 44-aastane Aleksei, keda seostatakse ülemöödunud reedel Harku järve jäält leitud inimjäänustega.
Mõlema mehed on ka varem tapmise eest kinni istunud.
Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine
(1) Teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.
(2) Esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.
(3) Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
(4) Katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käitumiskontrollile.
(5) Kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.
(6) Kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt karistusseadustikus sätestatule.
