Iga surnud varblane ei tähenda veel linnugrippi

Esmaspäeval avatakse linnugripi infotelefon, millelt saab loomaarstidelt ööpäev läbi nõu.

Tõenäoliselt tuleb linnugripp Eestisse koos rändlindudega, seepärast võib linnapiirkondades ja sisemaal surnud varblased ja tuvid praegu prügikasti tõsta.

“Kui viirus jõuab Eestisse – ja see pole sugugi välistatud –, siis jõuab ta siia kindlasti rändlindudega. Peatähelepanu ongi hetkel nendel,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Eesmärki, et iga surnud varblane, tihane või tuvi jõuaks laborisse, pole me endale kindlasti seadnud.”

Ornitoloogid aitavad avastada

Laboritesse oli eilseks toodud 56 lindu, neist seitse olid kanad ja ülejäänud metslinnud. 28 lindu on lõpuni uuritud ja nende puhul on linnugripp välistatud. Kaks kuni viis päeva kestvaid uuringuid tehakse nii Tallinnas kui ka Tartus.

Praegu on kõige enam linde toodud Harjumaalt, transpordiks tehakse koostööd ka päästeametiga.

Kevadel jõuavad Eestisse rändlinnud ja siis hakkab lõviosa proovidest Pärteli sõnul tulema Lääne-Eestist Matsalust ja Vilsandilt. Kokku on lepitud sealsete ornitoloogidega, kes võivad hukkunud linde leida.

Pärtel lisas, et sisemaalt leitud üksikut surnud lindu, kes pole rändlind, ei saa ohtlikuks pidada. Kahtluste puhul soovitab Pärtel helistada järgmisest esmaspäevast tööle hakkavale linnugripi infotelefonile 1676, millele vastavad ööpäev läbi loomaarstid. “Siis saab inimene juhtumit kirjeldada ja ehk õnnestub nii probleeme maandada,” ütles ta. “Seni, kuni Eestis ei ole linnugrippi diagnoositud, võib öelda, et kui linnainimene leiab aiast surnud tuvi, võib selle – loomulikult mitte palja käega – panna prügikonteinerisse ja midagi hullu ei juhtu. Iga kord ei pea eriteenistust alarmeerima,” lisas Pärtel.

Põllumajandusministeeriumi avalike suhete juhi Liina Lepiku sõnul küsivad inimesed kõige enam selle kohta, mida peaks tegema surnud linnuga ning kuidas nakkab linnugripp inimesele. “Samas küsitakse ka seda, kas me peame hakkama kuldnokkade ja kurgede pesasid lõhkuma ning kasse tapma. Nendele küsimustele on vaid üks ja kindel vastus – kindlasti mitte.”

Kaitseülikonnad taudi jaoks

•• Kollastes kaitseülikondades inimesed hakkavad töötama taudipunktis, mis avatakse siis, kui taud jõuab kodulindudeni või sageneb metslindude suremine.

•• Praegu hukkunud linnu järele minnes kaitseülikonda selga ei tõmmata. “Kõik toimub vabas õhus, seega piisab käte katmisest ja pesemisest ning otsese füüsilise kontakti vältimisest,” ütles Pärtel. “Kaitseülikondade vajadus tekib siis, kui H5N1 olemasolu on tõestatud.”

•• Linnugripi tunnused on harja, lokutite ja näopiirkonna turse, raske depressioon, isutus, uimasus, närvilisus ja kõhulahtisus. Linnud hingeldavad, hari ja lokutid muutuvad siniseks, munatoodang langeb. Haiguse peiteperiood on tavaliselt kolm kuni viis päeva.

•• Lindude äkksurm võib saabuda ka ülalmainitud tunnusteta. Suremus võib küündida kuni 100 protsendini. See sõltub linnuliigist, lindude vanusest ja viirusetüübist.

•• Linnugripi kahtlusest on loomapidaja kohustatud viivitamatult teavitama kohalikku veterinaararsti.

S.L.