Igaühel on õigus elule


Politsei-ja piirivalveameti peadirektori asetäitja kriminaalpolitsei alal Raigo Haabu ütles, et eriüksuse kaasamine on väga selgelt seotud sellega, milline on ohuhinnang.

„Kui politseil on piisavalt infot, et ühe või teise menetlustoimingutele allutatud isiku poolt võib oodata rünnet, siis teab politsei end ka rohkem ette valmistada ning määratleda eriüksuse varustatuse kaasamise taseme,” ütles Haabu, kelle juhitav ametkond pole kolmapäeval traagiliselt lõppenud operatsiooniga seotud.

Haabu viitas, et kui politseil on juurdepääs informatsioonile, kas või riiklikele registritele, mingilgi moel piiratud, siis ei pruugi ta lõppkokkuvõttes saa­da mingisugust väga väikest, ent olulist informatsioonikildu, mis võimaldaks tal rakendada adekvaatset taktikat  operatsiooni läbiviimiseks. „Siin on jälle see dilemma, kas politsei nuusib liiga palju ning kas tal on infole liiga palju juurdepääsu. Jällegi on kaalukausil põhiõigused, kuid minu arvates on kõige põ­hilisem õigus põhiseaduses kirjapandu – igal ühel on õigus elu­le,” viitas Haabu. Ta rõhutas, et politsei käes pole liiga palju in­fot. „Info on politsei töö põhivahend. Küsimus on ainult selles, kuidas politsei seda informatsiooni kasutab,” viitas Haabu.

Eriüksuse kaasamine on Haabu sõnul aga laiem küsimus. Korrakaitsepolitseilises tegevuses on kuulivestide ja muude vahendite kasutamine patrulltegevuse korraga määratletud. Eriüksuse kaasamisel räägime konkreetselt aga kriminaalmenetlusliku toimingu või laiaulatuslikuma operatsiooni läbiviimisest. „Operatsioonile eriüksust kaasav menetleja või jälitustöötaja hindab kõigepealt riski. Eeldan, et näiteks pensionieale läheneva raamatupidaja arvuti kõvaketta võetusel pole vaja liigset jõudu tarvitada. Kui on aga tegemist näiteks narkokuritegevusega seotud grupi kinnipidamisega, siis me tavaliselt hindame ohu päris kõrgeks, mis tähendab seda, et ohuhinnangust tulenevalt planeerib eriüksus endale vastavale operatsioonile kooskõlas oleva varustuse.

Kuigi operatsioone valmistatakse ette ja politsei on valmis jõu rakendamiseks, siis kunagi ei saa välistada ka üllatusmomenti. „Siis sõltub kõik juba isikuomadustest refleksideni välja koolitatud tegevustest,” ütles Haabu. „Iseloomustav asjaolu kogu selle kurva sündmuse ja kõigi sellele eelnenud sündmuste juures on see, et teenistusse asunud politseiametnik on arvestanud sellega, et midagi sellist võib juhtuda.”

Haabu sõnul võib politsei tõesti tunduda liiga leebena. Teisalt kaebavad inimesed tihti, et politsei on mingi menetlustoimingu ajal rakendanud liigset jõudu või on see jõud paistnud näiliselt liigsena. „Oleme selliste probleemidega pidevalt tegelenud ning ametnikele selgitanud, et rakendatav meede ja jõud peab olema proportsionaalne võimaliku ohuga, mis omakorda  paneb politsei olukorda, kus ta peab väga tõsiselt kaalutlema, mida ta tohib teha ja kuidas see välja paistab,” ütles Haabu.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare