„Kui võtta kümnendite kaupa siis tõepoolest nii sooja pole olnud. Aga praeguse keskmise temperatuuri (jaanuar-november) järgi asetub 2009. aasta edetabelis neljandale kohale,“ ütles Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ilmavaatluste osakonna juhataja Miina Krabbi Päevaleht Online’le.

Kuna aga detsembri lõpp on tõenäoliselt negatiivsete temperatuuridega, siis võib see koht Kabbi arvates isegi madalamaks jääda. Lõplik tõde selgub tema sõnul alles jaanuaris. Seda kas tänavust aastat võiks pidada maailmas üheks soojemaks, Kabbi veel öelda ei osanud, sest maailma ilma kohta sellel aastal üldistatud andmed puuduvad, kuna aasta ei ole veel lõppenud.

Eesti ilma kohta Krabbi sõnul võib kokkuvõtteid teha jaanuari-novembrikuu kohta ja nende kuude keskmine õhutemperatuur on olnud 1961-2009 aastate kõige kõrgem Tallinnas 1989. aastal (+8,1°C); Pärnus 2000. ja 2002. aastal (+8,3°C) ja Võrus 1989. aastal (+8,5°).

Tänavust talve ja sügist aga ei saa Kabbi sõnul pidada üheks soojemaks, sest detsembrikuu soojarekordid, mida tänavu ületatud pole sündisid 2006. aastal enamuses ilmajaamades. „Kui aga välja võtta erinevate kuude keskmised, siis ka nende järgi ei ole käesoleva talve/sügise kuude keskmised õhutemperatuurid kõige kõrgemad,“ lisas ta.

Jaanuari keskmine oli näiteks Tallinnas kõige kõrgem jaanuaris 1989 (+1,0°C), veebruaris 1990.a. (+2,3°C), märtsis 2007.a. (+3,0°C), oktoobris 1967.a. (+9,1°C), novembris 1982.a. (+4,5°C) ja detsembris 2006.a. (+4,4°C). Vastavad andmed 2009.a.: -1,9°C jaanuar; -4,3°C veebruar; -0,7°C märts; 5,0°C oktoober; 2,8°C november.