Praegu on selle ettepaneku kohta teada niipalju, kui sellest on ajakirjanduses räägitud. Kõiki eelarveettepanekuid näeme siis, kui need ametlikult esitatakse. Ma ei oska praegu arvata, kui edukaks see osutub. Mitmed vanad Euroopa Liidu liikmed, nagu Soome, Taani ja Rootsi, on toetanud uute liikmete abistamist. Väga oluline on, et ükski Ida-Euroopa riik ei hakkaks oma seisukohtadest taganema, kuna tahetakse kellelegi meeldida või midagi sellist. Vastasel juhul on meid toetavatel vanadel riikidel väga raske oma seisukohtadele kindlaks jääda.

•• Kuidas hinnata seda eelarvet Eesti puhul: kas me saame maksimumi, mida tahame ja vajame?

See on meile selgelt kahjulik, põhiosa neist kärbetest tuleb lihtsalt meie arvelt. Niikuinii on meie põllumajandustoetused kolm korda väiksemad kui vanades liikmesriikides, niikuinii on töö-jõu vaba liikumine piiratud, niikuinii ei luba vanad liikmesriigid teenuste vaba liikumist. Selles valguses on katse päästa eelarvet meie kulul eriti küüniline.

•• Kas me oleme kõigiti ja ainiti seisnud oma huvide eest eelarve menetlemisel?

Ma ei oska seda öelda, kuna ma ei ole valitsuses. Oluline oleks aga mõista, et eelarve vastuvõtmisega ei ole kiiret, seda ei pea tegema kohe. Seda võib teha ka järgmise, Austria eesistumise ajal. Praegu on äärmiselt ebasoodne seis, kui eelarvet ajavad britid, kel on kõige tugevam oma huvi seal kaitsta.

•• Kas Eesti Briti-meelsus on olnud meile kasulik?

Selgelt ei ole meile sellest kasu olnud. Nagu üks mu kolleegidest ütles: nüüd on selge, miks britid laienemist nii tugevalt pooldasid, uute liikmesriikide arvelt suureneb ju brittide tagasimakse.

•• Mis peaks pärast sellist jõhkrat kohtlemist meie Euroopa-poliitikas muutuma?

Peame seisma selle eest, et see eelarveettepanek läbi ei läheks. Mida muuta, ei oska öelda enne, kui küsimus on lahendatud.