Ilves: Eesti toetab Gruusia reformipoliitikat
“Gruusial on kõige kasulikum pöörata oma pilk tulevikku, leidmaks parimaid lahendusi nii poliitiliste kui ka majanduslike reformide jätkamisel ning demokraatia süvendamisel,” ütles Eesti riigipea tänasel kohtumisel Gruusia välisministri Eka Tkešelašviliga presidendi kantselei teatel.
President Toomas Hendrik Ilves ja välisminister Tkešelašvili rääkisid pikemalt olukorrast Gruusias pärast Venemaa invasiooni, keskendudes humanitaarabi kohalejõudmisele ja selle kasutamisele ning põgenike probleemi võimalikele lahendustele.
President Ilvese kinnitusel peab Eesti endiselt oluliseks, et Venemaa täidaks 12. augustil sõlmitud Prantsusmaa riigipea Nicolas Sarkozy rahuplaani kõik punktid, mis tähendab nii vägede tagasitõmbamist 7. augusti eelsetele positsioonidele kui ka põgenike õigust naasta oma kodudesse.
President Ilves tervitas Gruusia doonorkonverentsi kiiret läbiviimist Brüsselis ja Euroopa Komisjoni plaani panustada Gruusiasse lähiaastail poole miljardi euro ulatuses abiprojekte ning teatas, et Eesti saadab peagi Gruusiasse kolmanda abisaadetise, mis on eelkõige mõeldud lapspõgenikele ja nende emadele.
“Samas teeb meid endiselt murelikuks, et humanitaarabi andmine ja välisvaatlejate liikumine on Vene vägede ja Lõuna-Osseetia separatistide poolt piiratud,” ütles president Ilves.
Eesti riigipea sõnul peaks üks Vene-Gruusia konflikti tagajärgedest olema Euroopa Liidu suhete tihendamine Ukraina, Gruusia ja Moldovaga kui naabruspoliitika riikidega ning ühenduse tihedam koostöö samu väärtusi jagavate ja usaldusväärsemate partneritega, kelleks on näiteks Ameerika Ühendriigid, Kanada, Türgi.
President Ilves kinnitas Eesti jätkuvat toetust Gruusia reformipoliitikale.
“Me julgustame teid süvendama poliitilisi ja majanduslikke reforme, sest mida rohkem demokraatiat, seda tugevam on Gruusia ning vastupidi: mida rohkem on Gruusia ühiskond sisemiselt lõhenenud vastaspoolteks, seda kasulikum Gruusia vaenlastele,” sõnas president Ilves välisminister Tkešelašvilile.
Eesti riigipea sõnul väärib Gruusia endiselt NATO-ga liitumise tegevuskava, mis tõukaks tagant Tbilisi otsustavust jätkata süvendatult reforme ühiskonnas.
“MAP ehk alliansiga liitumise teekaart ei anna veel automaatselt NATO liikmepiletit, kuid selle teekaardi läbimine on kohustuslik kodutöö ilma milleta NATO-sse ei pääse,” rõhutas president Ilves.
