Ilves käis ühissõidukiga sõitmas

President sõitis koos kahe vagunitäie kaaskonnaga rongiga Riiga, et näidata kahevahel naabritele: Rail Balticut on vaja.

Selle loo alguses peaks olema president Toomas Hendrik Ilvese tsitaat Tallinnast Riiga kulgenud rongisõidu algusest, kuid presidendi avalike suhete nõunik Toomas Sildam jalutas kohe pärast toosti kõik rongis olnud ajakirjanikud läbi ning ütles: „See toost polnud tsiteerimiseks.” Ent toost puudutas soomusrongi, Riia vallutamist, Rail Balticut ja selle tähtsuse meenutamist lätlastele.

Soomusrongid olid president Ilvesel juba äridelegatsiooni vagunisse jõudes kõige enam hingel, sest jagas kõikidele soovijatele väljatrükki 11. oktoobri Läti ajalehest, kus tervitati Eesti sõdureid, kes soomusrongiga Riia alla jõudsid ning lätlaste pealinna sakslastest vabastasid. „Ainult hävitades saksa-vene reaktsiooni on võimalik Balti riikidel olla,” loeb Ilves väljatrükilt. „See on hoopis midagi muud, kui Igaunija-Latvija lauldes,” lisab ta ülestõstetud kätega ühislaulmisi imiteerides.

Pärast 1925. aastat esimese riigijuhina Tallinna ja Riia vahel rongiga sõitnud Ilvese saatjaskond hõivas kaks rongi esimest vagunit. Ülejäänud kolmes väljusid teisipäevahommikuses päiksesäras Balti jaamas tavareisijad Tartu suunas. Edelaraudtee peadirektori Kalvi Pukka sõnul küsis presidendi meeskond rongiga Lätti mineku võimalust aasta alguses. „Asjaolude selgitamine kuni sõidu detailideni on tegelikult väga ajamahukas protsess, kuid eks Eesti ja Läti koostööst on hea rääkida, ent raudtee alal oli küll see koostöö selline, kus ühel hetkel olid kõik nõus asjaga edasi minema, kuid saatan peitub detailides,” ütles Pukka. „See ei käinud nipsust nii lihtsalt, et lepime külastuses kokku ja hakkame tulema.”

Näiteks nõudsid lätlased, et Lätti sõitev rong koosneks vagunitest, mis oleks täielikult samamoodi komplekteeritud, kui päeval, kui nad rongitehasest välja veeresid. Sellist rongi otsast otsani Eestis aga kasutusel olevatest 20–25 aasta vanustest rongidest pole ning seetõttu korjati vagunid kokku eri liinidel sõitvatest rongidest. „Need viis vagunit pole sellised, nagu nad igapäevaselt sõidavad ja nad on spetsiaalselt tänase sõidu jaoks komplekteeritud,” sõnas Pukka.

Lätlaste teine tingimus oli lätlastest rongijuhtide rongi lubamine Valgas, mis ka teoks sai ning nii võtsid Valga raudteejaamas kohaliku võimueliidi ja mõningate õigel ajal raudteejaama sattunud kohalike silme ees koha veduris sisse kaks lätlast. President Ilves tahtis rongi esiotsa ehtima küll omaaegset soomusrongi märki, ent vedur sai Valgas kõigest tammeokstest ehte. Kohalik eliit kinkis presidendiprouale lillekimbu ja Valga–Valka ühendust sümboliseerivad tassid.

Läti liiklusohutus on vähemalt raudteeülesõitudel Eestist sammu võrra maha jäänud. Nii on igas väiksemaski ülesõidu juures valves politseiauto ning eredate vestidega liiklusreguleerijad. Seda kõike selleks, et välistada õnnetu lätlasest liikleja kohtumist rongiga. „Lätlaste raudtee on tegelikult eestlastest kehvemal tehnilisel tasemel, sest kui näiteks Tallinnast Valka sõidab rong keskmise kiirusega 90 kilomeetrit tunnis, siis Valgast Riiga jääb keskmine kiirus 70-kilomeetrise tunnikiiruse juurde,” sõnas Pukka.

Ühendame Baltimaad

Riigivisiidile rongiga mineku üheks tagamõtteks ongi lätlastele näidata, et rongiga on võimalik Tallinnast Riiga minna. Selleks kuluv viis ja pool tundi pole küll bussidega konkurentsivõimeline, kuid märgi selle kohta, et Rail Balticut oleks vaja arendada, peaks see siiski andma. Lätlaste seas pole Baltimaid Euroopaga ühendavale raudteele toetus üleüldine, sest paljude Läti poliitikute arvates on põhja-lõuna suuna asemel mõtet arendada ida-lääne ühendust ehk rõhuda paremale ühendusele Venemaaga.

Visiidi korraldamise juures töötas raudtee-ettevõttes üle kümne inimese, kuid väikest ajahäda oli ikkagi. Nii näiteks saabus üks vagun Tartust kohale alles pühapäeval ja koos jalgpallifännidega, mis tähendas vajadust suurpuhastuse järele. Suurpuhastus ka tehti, kuid nii mõnigi 22-liikmelise äridelegatsiooni liige pidi kurtma märja püksiistmiku üle.

Siin loo lõpus peaks olema ühe intsidendi kirjeldus, mis juhtus Riia vaksalisse saabudes, kus presidendipaari ootas punane vaip koos auvalvega, ent ka siin astus vahele pressiesindaja. Seekord palus olukorra kohta delikaatsust Edelaraudtee esindaja, kuid situatsioon meenutas natuke olukorda Charlie Chaplini filmist „Suur diktaator”, kus Benzino Napaloni saabub rongiga Adenoid Hynkeli juurde visiidile.

Rail Baltic viiks Poola piirini nelja tunniga■Eelmisel aastal otsustas valitsus minna edasi Rail Balticu planeerimis- ja arendustöödega marsruudil Tallinn – Pärnu – Riia – Panevėžys – Kaunas – Leedu/Poola piir. See teekond oleks arvutuste kohaselt kõige odavam ja lisaks ka kõige lühem distants.

■Tallinnast jõuaksid reisijad Poola piirini nelja tunni ja 13 minutiga, kaubasaadetistel kuluks kohale jõudmiseks aega 10 tundi ja 38 minutit. Uue liini kogupikkus oleks 728 kilomeetrit – 229 Eestis, 235 Lätis ja 264 Leedus.

■Kavandatavaks tippkiiruseks saaks 240 kilomeetrit tunnis, kuid reisijateveo keskmiseks kiiruseks oleks 170 kilomeetrit tunnis.

■Esialgsete plaanide järgi väljuksid uued rongid iga kahe tunni järel alates kuuest hommikul ja lõpetades südaööga. Läti pool on seni pidanud kõige olulisemaks Euroopa Liidu rahalist toetust, mida rõhutas eile ka Läti president. Projekt vajaks järgmisel rahastamisperioodil liidust toetust 2,07 miljardit eurot.