"Me ei tea, kui kauaks jäävad NATO ja seega ka Eesti sõdurid Afganistani, kuid me teame, et oleme seal nii vähe kui võimalik, aga nii kaua kui vajalik," vahendas presidendi kantselei Ilvese sõnu.

Riigipea meenutas, et julgeolek on jagamatu mõiste ning NATO riikide territooriumi julgeoleku tagamiseks on oluline vältida pingekoldeid, mis võivad levida ja ohustada ohupunktist sootuks kaugemal asuvaid maid.

“Seetõttu võib enam-vähem kindlalt väita, et NATO riigid jäävad ka pikemas tulevikus osalema missioonidel kaugetes riikides,” sõnas Ilves.

“Ma ei ole kunagi kuulunud nende optimistide hulka, kes arvasid, et Afganistanis on võimalik jõuda stabiilse tulemuseni aasta või kahega või isegi viiega. Vähegi ajalugu tundvad inimesed teavad, et see ei ole nii. See lihtsalt ei oleks võimalik,” rääkis riigipea. “Aga ma ei ole ka kunagi kuulunud nende pessimistide hulka, kes väidavad, et NATO operatsioon on mõttetu, kuna olukord Afganistanis nagunii ei muutu.”

Ilves kinnitas, et Afganistanis on edu võimalik, aga selle saavutamine kujuneb raskeks, isegi raskemaks kui Iraagis, kus vaatamata kõigile keerukustele näeme nüüd ometi ka positiivseid tulemusi. Ent Iraagi ühiskonnas on presidendi sõnul üsnagi tugev riikluse traditsioon, mis Afganistanis on rohkem kui kolm aastakümmet kestnud sõjaga peaaegu hävitatud.

”Seega, me vajame kannatlikkust ning mõistmist, et edu saavutamiseks peame olema valmis pikaaegseks missiooniks,” rõhutas Ilves.

Tema sõnul tuleb Afganistanis edu saavutamiseks lisaks sõjalistele jõupingutustele pöörata suurt tähelepanu poliitilise stabiilsuse ja majandusliku olukorra parandamisele.