“Siseriiklikult on pronksmehe loo puhul kõige kahetsusväärsem või kahjulikum, et sündmusi ennast ja selle eellugu kajastades kujunes stamparvamus, nagu väljendaksid toimunud rahutused venekeelsete inimeste vastandumist Eesti riigile. See arvamus on loodetavasti vale, aga kuumaks köetud õhustikus on väga keeruline seda õigesse suunda parandada. Peame alati arvestama, et äärmused on küll väga nähtavad, aga ei nad esinda kunagi valdava osa inimeste arvamust. Nüüdseks on aga pinged juba piisavalt jahtunud ning ma usun, et inimestevaheline teineteise mõistmine on hakanud taastuma,” ütles president.

“Kuid on tegelikult selge, et ei suurim mõju polnud ei “pronksiööl” ega “aprillisündmustel”, vaid hoopis “mairünnakutel” Eesti serveritele. See andis põhjuse NATO-le ja lääneriikidele tunnistada küberjulgeoleku olulisust. Ja selle kõige tulemusena otsustati teha NATO küberkaitsekeskus just Eestisse. Nii usun, et viie aasta pärast, kui 2007. aastale tagasi vaatame, hindame just seda selle kevade mõjuvamaks sündmuseks,” lisas ta.

Vabariigi juhi arvates pöörab Eesti piisavalt tähelepanu suhetele Venemaaga, kuid kuni Venemaa Föderatsiooni presidendi valimisteni märtsis oleks nii Eestil kui ka Lääne Euroopal mõistlik aeg võtta maha: “Sellisel time out perioodil ongi minu arvates kõige õigem kasutada Venemaa suhtes heasoovliku hoolimatuse poliitikat. See tähendab, et me eirame Venemaa retoorikat ega kipu vastama igale ähvardavale lausele, mis sealtpoolt kostub ning see tähendab ka, et meil pole vaja nuriseda lääneliku demokraatia puudumise üle Venemaal, sest me ei muuda Venemaal midagi. Venemaa valib oma arengutee ja suunad ise. Kas selline pole lähenemine, mida Venemaa on ise Läänelt pidevalt nõudnud?”

“Kuid kaks olulist täpsustust. Me ei nurise Venemaal toimuva pärast ainult seni, kuni see käitumine on sisemaine ega riku rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste norme. Ning heasoovliku hoolimatuse poliitika eeldab Euroopa kindlat seisukohta, et sellistel riikidel nagu Venemaa ei ole õigust kaasa rääkida, mida ja kuidas teevad Euroopa Liidu liikmesmaad,” arvab Toomas Hendrik Ilves.