Ilves: sotsiaalraha kärpimata ei saa
President Toomas Hendrik Ilves nimetas peaminister Andrus Ansipi ettepanekul võimule jäänud vähemusvalitsuse rahandusministriks Jürgen Ligi ja siseministriks Marko Pomerantsi. Saatesõnas teatas Ilves, et valitsuse toimimise ainukeseks mõõdupuuks on nüüd kiire eelarveprobleemide lahendamine. „Kokkuhoiumeetmete mõõdupuu saab olla üksnes eurole üleminekuks vajaliku eelarve puudujäägi kriteeriumi täitmine. Valitsusel tuleb lähiajal kindlustada, et Eesti poliitikat kujundab nii sellel kui ka tuleval aastal Eesti parlament ja valitsus, mitte aga IMF,” lausus Ilves.
Rohelistel oma plaan
President ütles Päevalehele täpsustuseks, et tema hinnangul pole valitsusel ilmselt võimalik eelarvet korda teha ilma sotsiaalkindlustussüsteemi reformimata ning seal ettenähtut kärpimata. „Võimalusi [jätta sotsiaalkindlustussüsteem puutumata] eriti palju ei ole. Selge on see, et ei ole ühte lahendit, mis inimesi ei puudutaks. Küsimus on selles, et tagajärjed oleksid vähem halvad. Me ei tule sellest olukorras välja, kui meie kulutused nii palju ületavad tulusid ja lõpuks tuleb lõigata. See on, ma usun, kõigile selge,” arvas Ilves.
Samal ajal võib juba praegu ennustada, et ametisse jäänud vähemusvalitsusel läheb isegi kõige väiksematele, eelarvest poole neelavatele sotsiaalsüsteemi kärbetele riigikogus toetuse leidmine ülimalt raskeks. Keskerakond on sotsiaalkulude vähendamise suhtes kompromissitu. Rahvaliiduga peetud läbirääkimiste käigus tuli selgelt välja, et sellele erakonnale ei sobinud toetuste ja pensionide kärpimise jutt.
Roheliste erakond, kellele on valitsusse jäänud partnerid pannud lootusi toe leidmiseks riigikogus, tuli eile välja oma eelarve turgutamise plaaniga. Nende fraktsiooni juht Valdur Lahtvee ütles eile, et sotsiaalkulusid ei peaks mingil tingimusel vähendama. „Kui vaatame Eesti sotsiaalkulude osakaalu, siis on see EL-i väikseim. Seda pole enam kuhugi kärpida. Sotsiaalkulude osakaalu tuleb suurendada,” märkis Lahtvee.
Lahtvee sõnul tagaks roheliste eile esitatud eelarve täitmise plaani elluviimine, et raha jätkuks nii sel, järgmisel kui ka ülejärgmisel aastal kogu sotsiaalsüsteemi praegusel kujul säilitamiseks. „Meil on kate olemas. 1,1 miljardit keskkonnatasude suurendamisest ja kolm miljardit vedelkütuse aktsiisi tõstmisest,” ütles Lahtvee.
Rohelised: tõstkem aktsiise
•• Roheliste erakond tuli välja alternatiivse ja läbiarvutatud eelarveplaaniga. Selle põhikomponentideks on vedelkütuseaktsiisi ning keskkonnatasude kergitamine nii, et aasta teisel poolel kogutaks esimest plaanitule lisaks 2,37 ja teist 1,1 miljardit krooni.
•• Praegu on eelarvesse planeeritud terve aasta peale kütuseaktsiisi koguda 4,7 ja keskkonnatasusid 0,8 miljardit. Seega tõuseksid roheliste ettepaneku järgi kütuseaktsiisid kaks ja keskkonnatasud kolm korda. Praegu läheb kütuseaktsiis teedeehitusse ning keskkonnatasud keskkonnahoiu projektide rahastamiseks.
•• Valdur Lahtvee sõnul tuleks sihtotstarbelisest raha jaotamisest loobuda.
