Presidendi uus esindusresidents koos eluruumidega jääb Keila-Joale ehitamata ning presidendi kantselei on loobunud praegu üldse selle teemaga tegelemast.

“Tühja tuule tallamisega pole mõtet tegeleda,” ütles presidendi kantselei direktor Rainer Saks. “Proovisime, aga ei tulnud välja, ning loobusime sellest juba kuu-poolteist tagasi,” lausus ta.

Saksi sõnul kavatseb kantselei pöörduda ehituse ettevalmistustööde juurde taas järgmisel või ülejärgmisel aastal. Direktor möönis, et residents tuleb ehitada siis, kui riigil on majanduses paremad ajad. “Kindel on, et selle presidentuuri ajal residentsi ei ehitata,” lisas ta.

Keila-Joa residentsi oleks ehitanud Riigi Kinnisvara AS, tänavuses riigieelarves ei olnud selleks sentigi. Keila-Joa mõisahoone taastamise alustamiseks taotles presidendi kantselei 2008. aasta eelarvest 50 miljonit krooni, mida aga ei antud. Kogu kompleksi restaureerimisele kulunuks kuni 200 miljonit krooni.

“Meil ei olnud õigust nõuda, et Riigi Kinnisvara hoiaks Keila-Joad igaks juhuks meie jaoks,” ütles Saks. “Pealegi oleks see nõudnud neilt raha, et hoone hävimist vältida,” ütles ta. 

Eesti Päevalehe andmeil on peale Keila-Joale soovitatud residentsiks ka teisi mõisaid ning kõneks on olnud ka mõni võimalik krunt või hoone Tallinnas, Kadriorule lähemal kui maamõisad.

“On pakutud ka teisi mõisaid, aga need oleksid veel kallimad,” ütles Saks. Ta tõdes, et residentsile võib läheneda nii, nagu praegu prooviti – rajada see mõnda ajaloolisse hoonesse –, kuid võib ehitada ka uue hoone. Saks kinnitas, et edasise suhtes pole ühtegi otsust langetatud.

Aasta tagasi võttis Riigi Kinnisvara AS Keila-Joa mõisa avalikust müügist maha, sest mõisa vastu hakkas huvi tundma presidendi kantselei. 19. sajandi esimesel poolel ehitatud mõisas nähti sobivat kohta presidendile elamiseks ja esindusülesannete täitmiseks.

Pühapäeval teatas Riigi Kinnisvara AS, et koos kümne muu objektiga läheb Keila-Joa mõis taas müüki. Viimati pakuti selle alghinnaks 20 miljonit krooni, praegust hinda Riigi Kinnisvara AS enne üldkoosoleku otsust ei kommenteerinud.

Müügis ka Patarei vangla ja Pagari keldrid

•• Lisaks Keila-Joa lossile müüb Riigi Kinnisvara AS veel kümmet objekti, nende seas on kaks kultuurilis-ajaloolise väärtusega hoonet.

•• Isamaa ja Res Publica Liit protestis eile koalitsiooninõukogus kava vastu müüa Pagari 1 ehk hoone, kus asusid kurikuulsad keldrikongid. “Sinna peaks tulema rahvusvaheline kommunismiohvrite muuseum,” ütles riigikogu IRL-i fraktsiooni esimees Urmas Reinsalu. “Pagari 1 võiks kompromissina müüa osaliselt, jättes kongid välja,” ütles Reinsalu.

•• Müüginimekirjas on ka 19. sajandi algul rajatud Patarei merekindlus. “Seda on investoreile pakutud ka varem,” ütles Patarei vangla projekti koordinaator Andrus Villem. “Huvitundjad on olnud rohkem välismaalased,“ lisas ta.

•• Riigi Kinnisvara AS korraldas läinud aastal konkursi kahe kõrvuti asuva muinsuskaitsealuse objekti, Patarei ja Lennusadama ala detailplaneeringu koostamiseks ja võitjad töötavad selle kallal.

•• “Patarei eest ei saa küsida hingehinda ehk 50 miljonit krooni, sest see nõuab 1,5 miljardit krooni korda tegemiseks,” lausus Villem. “


Riigi Kinnisvara paneks müüki:

Tallinnas:

•• Pagari 1: endine politseiameti peahoone

•• Kalaranna 2 ja Kalaranna 2a: Patarei vangla

•• Kotzebue 14: maksu- ja tolliameti büroohoone

•• Lõkke 4: büroohoone

•• Endla 15: büroohoone

•• Erika 15: Põhja politseijaoskonna hoone

•• Kalmistu tee 11: julgestuspolitsei koertekasvatus

Mujal:

•• Presidendi suveresidents Paslepas

•• Keila-Joa mõisahoone

•• Viru 5a Jõhvis: Viru ringkonnakohtu hoone

•• Jõe 1 Raplas: endine prokuratuuri hoone (elamu)

Allikas: AS Riigi Kinnisvara

Kommentaar

Timo Tammaru

1Partner kinnisvara hindaja

Arvestades kinnisvaraturu praegust seisu, ei saa müüki pandavate objektide müügiedus olla positiivselt meelestatud. Võtmeküsimuseks saavad laenutingimused, mis kahjuks pole eriti kiita. Seega usun rohkem sellesse, et objektid võivad pigem liikuda välisinvestorite kätte.

Kõige atraktiivsem on tõenäoliselt Pagari tänava kinnistu, mille ostueelduseks saab arvatavasti eelkõige pikaajalisem investeeringuplaan.

Huvi tekitavad on ka Lõkke, Endla ja Kotzebue tänavate kinnistud (büroohooned – toim). Kinnisvaraturu praegune olukord ei pruugi nimetatud kinnistute hinnas väga olulist rolli mängida, sest tegemist ei ole spekulatiivsete objektidega. Tehingute hinnatase oleneb otseselt sellest, milliseid lepinguid on võimalik riigiga sõlmida: kui kauaks ja mis hinnaga on riigiasutused valmis sinna üürnikuks jääma.

Huvitavad objektid on ka Paslepa residents ja Keila-Joa loss.

Kindlasti leidub ostja ka Patarei vangla hoonetele, mis koos vesilennukite angaari ja perspektiivse justiitspaleega moodustavad kindlasti huvitava koosluse, kuid ka siin saab kindlasti määravaks tehingu hind.

Iga hinnaga riigivara müüa ei ole mõttekas ning usun, et seda kindlasti ka ei tehta. Vaadates riigivara müüki riigi poolelt, siis võib öelda, et riik ei müü neid objekte maha kahjumiga. Objektid on soetatud marginaalsete kulutustega, võrreldes praegusi turuhindu.