Imearst Sirje Gabriel suri operatsioonilaual
“Tal jäi kõik pooleli. See polnud keeruline lõikus ja poleks mitte mingil juhul tohtinud olla eluohtlik,” on lähedased hämmingus.
Lähedane tuttav ja õieterapeut Mercedes Merimaa kinnitas, et selline surm on tänapäeva meditsiinitehnika juures müstika. “Ametlik surmadiagnoos oli operatsioonil verekaotuse tõttu tekkinud šokk. Vähemalt nii ütles kohtumeditsiiniline ekspertiis. Ta jooksis arstide käes operatsioonil verest tühjaks. Kummaline muidugi, see polnud keeruline lõikus. Eks see oli meie kõigi jaoks ehmatav ja šokeeriv: inimene, kes ise on nii paljusid aidanud, suri ootamatult operatsioonilaual. Südame said arstid tal veel tööle, aju enam mitte.”
Kõik jäi lõpetamata
Gabrieli tuttavate ja mõttekaaslaste sõnul pole kedagi, kes tema tööd mikrolaine-resonantsteraapia alal jätkaks. “Tõsi, noorem tütar teda assisteeris, kuid selline abistamine on üks asi. Nii et kahjuks pole nüüd Eestis kedagi, kes ta töö üle võtaks. Eks kõik tema tehtud tööd ja uuringud jäävad tütardele. Tal on neid kolm, nad ise otsustavad, mis edasi saab,” rääkis Merimaa. “Ja kahjuks jäi nüüd ära ka jaanuariks kavandatud sõit Inglismaale. Pidime sinna koos minema, mina tõlgina abiks. Planeeritud oli kohtumine 12 meditsiiniakadeemikuga, kes olid huvitatud tema praktikast.”
Merimaa tunneb Gabrieli ajast, kui ta hakkas mikrolaine-resonantsteraapiaga tegelema. “Aitasin tal teadustausta teha ja tõlkida, konsulteerisin teda kvantfüüsika ja süsteemprogrammeerimise juures.”
“Üldarsti litsents võeti temalt hiljuti ära ja nad tahtsid, et ta taotleks perearsti litsentsi. Asi oli selles, et Eestis ei aktsepteeritud tema ravimeetodit, ometi võitis see 1995. aastal Euroopa meditsiini uue tehnoloogia kuldmedali ja seda on rakendatud 27 riigis. Kuid kuna Eesti pole Euroopa Liidu liige, pole me kohustatud neid litsentse aktsepteerima. Sellest ka see posijaks sõimamine...” selgitab Merimaa.
Gabrieli juurest käis Merimaa sõnul aastate jooksul läbi 7000-8000 patsienti, väga paljud neist said ka abi. Vahest kümmekonnale, kellele teraapia ei sobinud, maksis ta raha tagasi. “Samas pole olemas ühtegi meetodit, mis kõigile sobiks. Kuid 98 protsenti said temalt oma hädadele abi.”
Pidev vastasseis
Avalikkusele on teada Gabrieli ja tavameditsiini aastaid kestnud vastasseis, inimesena teda nii väga ei tuntudki. “Ta oli Jäära tähtkujus sündinud, ja kui keegi minult küsiks, kas mina suudaksin sellist uut meetodit teostada ja end läbi suruda, teades, et vastuseis on nii tugev, siis vastaksin ei,” seletab Merimaa, kelle sõnul ajas Gabriel jäära kombel oma rida. “Tal oli pidevalt selline vaikiv ja mõistev toetajaskond, aga nad ei võtnud nii tugevalt sõna kui vastased või kahtlejad.”
Gabrielil oli endal aastaid tagasi probleeme vähiga, kuid ta sai sellest jagu. “Minule jääb ta meelde kui tohter, kes alati rääkis vaikse ja rahuliku häälega, olime omavahel väga erinevad karakterid, diskuteerimiseks olime parajad partnerid, koostööks üldse mitte.”
Ehkki meedikud teda tugevalt ründasid ja tema meetodi kahtluse alla seadsid, polnud Gabriel kibestunud natuur. “Oh ei, ta oskas asja täiesti reaalselt vaadata, sest ükskõik, mida sa pioneerina teed: alati on selge, et ennast tõestada, eriti veel meditsiinis, on raske. Mul on väga kahju, et ta ei jõudnud Inglismaal ära käia, siis oleksime suutnud paljutki tõestada. Minu teada pole meilt ühtegi meedikut sellisele Euroopa foorumile kutsutud. Ja inglased ütlesid otse välja, et neil on sel alal küll piisavalt teadmisi, kuid pole kedagi, kel oleks selline praktiline kogemus nagu Sirje Gabrielil,” rääkis Merimaa.
“Ta läks operatsioonile neljapäeval, teades, et jõululaupäeval on juba Pärnus tööl tagasi. Ta ise pidas seda niivõrd lihtsaks operatsiooniks: päeva käib, teise puhkab ja kolmandal juba tööl. Ta isegi ei maininud mulle haiglasse minekut..."
Eve Heinla, SL-Õhtuleht
