IMIDZh: Võru üllatab tuleval suvel rippsillaga
Võru ehitab Eesti pikima rippsilla
ANNELI AMMAS
Võru tahab ehitada üle Tamula järve Roosisaarele Eesti pikima, 180-meetrise rippsilla, mis peaks valmima tuleva aasta veekontserdiks augustis.
"Valisime rippsilla, sest see sobib maastikuga ning teeb Tamula järve rannajoone huvitavaks," põhjendas Võru linnapea Harri Treial sillaideed. Rannale ja saarele püstitatud postide vahel kõikuva 180-meetrise silla alla jääb üle 100 meetri pikkune veeriba, lisaks roostikuala.
Praegu ühendab Roosisaart, mis on tegelikult poolsaar, linnaga aastakümneid tagasi talumeeste ehitatud lihtne puuvaiadel sild. "See on muutunud ohtlikuks, mistõttu olemegi uuest sillast rääkima hakanud," sõnas Treial.
"Kui linnavalitsuse juurest hakata Roosisaarele jalgsi mööda silda minema, on teekond 600 meetrit. ümberringi mööda maad minnes tuleb läbida kaheksa kilomeetrit," kirjeldas linnapea. Tema sõnul on järveäärne koos Roosisaarega linnarahva lemmikjalutuspaik.
"Projekteerijaile on niisuguse rippsilla väljamõtlemine huvitav ülesanne," sõnas Jüri Kirotam Võru silda projekteerima hakkavast Oü Maanteeprojektist. "Kui maanteesildu on Eestis 800, siis rippsildu võib näppudel üles lugeda," rääkis Kirotam.
Võru silla projekteerib Eesti üks paremaid sillaprojekteerijaid Jaan Linno, kes on ka mitme teise rippsilla looja.
Eesti rippsildade täpset arvu Linno ei teadnud. Uuemad on Vääna-Jõesuu, Kose, Sahaloo sillad. Rippsildadest kuulsaim, 1930. aastail ehitatud Viljandi sild, on veidi üle 50 meetri pikk.
Eesti rippsillad on mõeldud jalakäijatele, kuid maailmas eelistatakse rippsildu sageli just suurte autoteedena.
Võru sillaehitus maksab esialgsete arvutuste järgi kuni kaks ja pool miljonit krooni ning selleks kavatseb linn võlakirjad välja lasta. 68 miljoni kroonise aastaeelarvega Võrul on praegu laene vaid kahe miljoni krooni eest.
"Linna arengu mõttes pole sild kindlasti esmatähtis," tõdes linnapea. "Linnarahvas sooviks kindlasti, et me rohkem tänavaid parandaksime. Paari miljoni eest tahame parandada ka kõnniteid, kuid sõiduteede korrastamine nõuaks 200 miljonit ning seda raha meil kohe pole. Sillaehitusest käib aga jõud üle," rääkis Treial.
