Indialane ja aafriklane õpivad Euroopalt



Indialane ja aafriklane õpivad Euroopalt
Maailma noored kogunesid Tallinna üleilmseid probleeme lahendama.Siim Lõvi

Maailmaparandajad 150 noore ettepanekud elu-olu parandamiseks edastatakse maailma mõjukate riikide juhtidele.

Viimastel aastatel on maailma raputanud majanduskriis, valitseb toidupuudus ja halveneb ökosüsteemide olukord. Selle üle, mis saab meie elust, valutavad selle nädala lõpuni Tallinnas Euroopa noorte kohtumisel südant 150 noort ligi 70 riigist. Tänavu toimub üritus esimest korda Eestis. Eesti Päevaleht sai tuttavaks kahe osalejaga – Vikramjeet Singhiga Indiast ja Aafrikast pärit Olivier Mufutaga.

24-aastane Singh töötab kodumaal elektriinsenerina, kuid vaba aja pühendab ta vabatahtlikule tööle India Arengu Ühenduses. Ka Mufuta teeb magistrikraadi omandamise kõrvalt vabatahtliku tööd noorteorganisatsioonis, millel on esindusi 14 Aafrika riigis. „Kodus töötan peamiselt HIV-i ja aidsiga, aga meil on ka kliimamuutuseprogramm, mille juhtimise hiljuti üle võtsin,” ütleb 26-aastane Mufuta, kes on pärit Kongost, elab aga Lõuna-Aafrika Vabariigis.  

Konverentsil osaleb indialane Singh põllumajandusprobleemidega tegelevas töörühmas. Tema sõnul töötab Indias põllumajandussektoris küll 70 protsenti rahvastikust, kuid et see pole kuigi tulus, otsib üha rohkem inimesi endale tasuvamat tööd.

Muresid on kõikjal

„Kui see jätkub, ei ole tähtis, kui arenenud meie tehnoloogia on, lõpuks pole meil lihtsalt piisavalt süüa,” ennustab  Singh. Juba praegu on India 1,2 miljardi elanikuga rahvaarvult Hiina järel maailmas teisel kohal ning kasv jätkub.

Samasuguseid muresid on Singhi kinnitusel ka Euroopas ning töörühmas on noored arutanud, mida teeb probleemiga India valitsus, mida teevad aga näiteks leedulased ja kuidas lähenetakse probleemidele Belgias. Singhi sõnul õpitakse nii üksteise vigadest kui ka õnnestumistest.

Kuna Aafrikas on tõsiseid probleeme küllaga, oli Mufutal enda sõnul raske konverentsil töögruppi valida. Valitsuste vahel on palju pinged, raha on vähe, valitseb vaesus, mõnel pool toimuvad sõjad. Enamik lõuna-aafriklasi ei taha riigist lahkuda, sest neil on kõik olemas, aga vaesemate riikide noored tahaksid põgeneda parema elu otsingul Euroopasse või USA-sse, räägib Mufata.

Üks ürituse eesmärkidest on töögruppides maailma probleemidele välja töötatud lahenduste edastamine mõjukate riikide ja organisatsioonide juhtidele. Mufuta usub, et konverentsi tulemused võivad tõesti midagi muuta. „Isegi kui see muutus on väike, on see siiski muutus,” jääb ta positiivseks.  Singh nõustub, et noortes peitub tohutu potentsiaal. „Maailma ongi muutnud üksikisikud,” tsiteeris ta kultuuriantropoloog Margaret Meadi. Tema sõnul vastutavad praegused noored nii iseenda kui oma laste tuleviku eest, mis on nende mõjutada. „Nüüd on meie põlvkonna aeg teha rasket tööd, mille tulemusi meie järeltulijad nautida saaksid,” lõpetas Singh entusiastlikult.

Vormistage Eesti Päevalehe püsimaksetellimus vaid 30 sendi eest päevas ning nautige Eesti kvaliteetseimat ajakirjandust! Vaata lähemalt »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare