Inglise kolledžist lootis juba esimene vabariik eliidi kasvulava

 (2)

KOOLILUGU Lauri Vaska mälestusteraamat lahkab unustusse jääva kolledži tollast vaimsust
Kui heita põgus pilk Eesti koolide ajalugu tutvustavatele raamatutele, võib tekkida mulje, et vähemalt tuntumatest on kas või ajalooülevaated olemas.

Paraku ei vasta see tegelikkusele ning isegi väga tuntud koolist on pahatihti midagi raske leida. Seepärast annab Eesti Keele Sihtasutuse mullu välja antud Lauri Vaska mälestusteraamat “Riiklik Õppeasutus Inglise Kolledž” koolilukku väärtuslikku lisa.

Kooli ametlik nimi oli Riiklik Õppeasutus “Inglise Kolledž” ning 1937/1938. õppeaastast Riiklik Kolledž. Kool avati riigivanema korraldusel 1936. aastal Kaarli Eragümnaasiumi ümberkujundamise teel. See oli ainuke riiklik alg- ja keskhariduslik õppeasutus Eesti Vabariigis.

Aleksander Veidermanni mälestustes on juttu, et inglise kolledžist pidi analoogiliselt prantsuse lütseumiga kujunema eesti eliidi taimelava. Võimalik, et aja jooksul oleks nii läinudki, kuid vähemalt 1936.–1940. aastal oli kooli õpilaste sotsiaalne päritolu väga mitmekesine. Mis puutub õpetajatesse, siis need olid parimad, keda tollal leida võis. See tähendab, et ka nõudmised õpilaste suhtes ei olnud väikesed.

Esialgu tegutses kolledž tagasihoidlikus puumajas Imanta 6. Kuna maja ei vastanud gümnaasiumi nõuetele, kasutas kool Tallinna II Poeglaste Reaalkooli 10. klassi ruume ja võimlana Saksa Poeglaste Gümnaasiumi võimlat Luise tänaval.

Kolledži õppekursus koosnes neljast algkooli-, viiest progümnaasiumi- ja kolmest gümnaasiumiklassist. Juba algkooli 1. klassist õpiti inglise keelt kuus tundi nädalas, saksa keele õpetamine algas progümnaasiumi 1. ja prantsuse keele õpetamine progümnaasiumi 3. klassist.

Erinevalt teistest koolidest anti usuõpetust eraldi luteri- ja õigeusulistele.

Inglise keele paremaks õpetamiseks kutsuti kooli õppejõude Inglismaalt.

Lauri Vaska mälestusraamatust leiab palju üksikasju kooli direktorist Paul Vaaraskist, õpetajatest, õpilastest, õppetööst, koolis tegutsenud mitmesugustest ringidest, kooli kultuuriringi ajakirjast, ingliskeelsetest raadiosaadetest, spordielust, esimesest Nõukogude okupatsiooni aastast ja paljust muust.

1940. aasta suvel kaotati Riiklik KolledĻ ning sama aasta sügisel suunati nüüd juba endise Riikliku Kolledži ja A. Tõrvand-Tellmanni Kolledži õpetajad ja õpilased moodustatud Tallinna 9. Keskkooli.

Lauri Vaska mälestusteraamat klaarib veel ühe sagedase väärarusaama. Anna Tõrvand-Tellmanni Erakolledž kandis aastatel 1933–1937 nime Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledž. Teine oli riiklik kolledž, mis 1936. aastast kuni 1937/1938. õppeaastani kandis nime Riiklik Õppeasutus – Inglise Kolledž.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare