Inglise kolledž tahab spordihoone päästmiseks lapsevanemailt raha

 (30)

Lapsevanemate keeldumise korral ähvardab kooli spordihoonest ilmajäämine.

 Tallinna inglise kolledži (TIK) 2007. aastal valminud spordihoone läks eeldatust 20 miljonit krooni enam maksma, nüüd üritab kolledži sihtasutus projekti meeleheitlikult päästa. Viimase abinõuna on pöördutud lapsevanemate poole. Sihtasutus tahab tulevaks nädalaks teada, kas iga õpilase vanemad on nõus maksma spordihoone kasutamise eest järgmise kümne kuu jooksul 5000 krooni, mille eest pakutakse perele kümme tasuta ujulapiletit.

740 õpilasega kooli puhul tähendab see koolile 3,7 miljonit krooni aastas, kuid samal ajal pakutakse maksuvabastust neile, kes seda avaldusega küsivad, ja mitme õpilase vanematele. TIK-is kehtib juba praegu süvaõppetoetuse süsteem, kus iga õpilase vanemad peavad aastas lisatundide eest tasuma 5000 krooni.

Jälle Keskerakonna süü?

Potentsiaalse lisamaksu suhtes valdavad lapsevanemaid vastakad tunded. “Selline tunne on, et tavalised lapsevanemad peavad rikkamate vanemate loodud sihtasutuse valearvestused kinni maksma,” ütles kümnendas klassis õppiva poja anonüümseks jääda soovinud ema. “Minul pole lihtsalt võimalik maksta – süvaõppetoetuse maksin juba, et lapsele viltu ei vaadataks, kuid nüüd peaks ma uuesti maksma hakkama.”

Keskastmes õppiva tütre isa Indrek tunnistab, et tegu on raske teemaga, kuid on valmis toetust maksma. “Ma olen sunnitud maksma, sest ma tahan oma lapsele parimat ja ma võtan seda kui investeeringut lapse haridusse,” lausus Indrek.

Samal teemal:

Toetamise puhul pakutakse lapse perele võimalust kasutada spordihoonet kogu perega. Spordihoonesse soovitakse lisaraha, et vastata EAS-i esitatud tingimustele – siis tekib õigus saada EAS-ilt kokku 12 miljonit krooni toetust. Kui spordihoone ei suuda teenida piisavalt raha, siis peaks tagastama ka juba EAS-ilt saadud ligi viis miljonit krooni toetust.

Spordihoone juhataja Margus Gatski tunnistas, et olukord on enam kui tõsine. “Kui me jääme lastevanemate toetusest ilma, läheb ka EAS-i toetus ja siis pole tõesti enam midagi teha,” lausus Gatski. Tema sõnul tekkisid probleemid ehituse ajal leitud müüride tõttu: need venitasid ehitamist ja see omakorda kergitas ehitushindu.

Indrek süüdistaks olukorras pigem kohalikku omavalitsust, kes pole suutnud kesklinnas olevale koolile tagada normaalseid sportimistingimusi.

Lisaks levib lapsevanemate seas teooria, et linnapoolse tahte puudumise taga on koolis õppivate laste päritolu. “Keskerakonna valijaid meil tõenäoliselt väga palju pole ja seetõttu saavad toetust eelkõige teised koolid,” lausus üks tundmatuks jääda soovinud lapsevanem.

Abilinnapea Kaia Jäppinen lükkab sellised kahtlustused siiski ümber. “Linn lubas sihtasutust toetada ehituse alguses seitsme miljoni krooniga ja seda oleme ka teinud. Linn pole süüdi, kui projektivigade tõttu lõpuks ehitus kallimaks läks,” lausus Jäppinen. “Suve alguses taotles sihtasutus küll kümme miljonit krooni toetust, kuid sel aastal pole meil seda mitte kuskilt võtta.”

Sihtasutuse rahata jäämise ja pankroti korral pole lastel siiski karta, et kehalise kasvatuse tunnid ära jääksid. Lapsed saak­sid spordisaali kasutada õppekavas ette nähtud tundide ulatuses, kuid hoone läheks sundmüüki ja vahetaks omanikku.

Kokku võlga 28 miljonit krooni

•• 2007. aasta kevadel valminud spordihoone pidi projekti kohaselt minema maksma 50,9 miljonit krooni, kuid lõpptulemuseks oli ligi 25 miljonit kallim hoone. Kõige rohkem – 20 miljonit krooni – ollakse võlgu ehitajale Skanskale. 6,5 miljonit krooni võlgnetakse Ühendatud Kapitalile ehk sisuliselt lapsevanem Hillar Tederile. 1,5 miljonit krooni jääb võlakirjaemissiooni alla.

•• Suve algul keeldus Tallinn andmast lisakulude katteks kümme miljonit krooni toetust ja lisaks lahkusid sihtasutuse nõukogust linna esindajad. Põhjuseks toodi tööde valmissaamine, mis oli linna esialgse kaastöö põhjuseks. Lisaks avastas Tallinn spordihoonel kommunaalmaksete võla, mis ületas pool miljonit krooni, kuid nüüd on see summa tasutud.

•• Abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul peab linnavalitsus sihtasutuse ja kooliga pidevalt läbirääkimisi. Seni on linn soovitanud läbi rääkida ka peamise võlausaldaja Skanskaga, et saavutada parem tagasimaksegraafik.

•• Siiani pole kooli sihtasutus Skans­kaga aga kokkuleppele jõudnud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare