Inglise kuninganna visiit paneb politseijõud proovile

Elizabeth II Eesti-visiidi ettevalmistustöö on alanud, politseile on see suur väljakutse.

Liigub ringi legend, et valitsev Inglise monarh ei minevat kunagi riigivisiidile kuhugi, kust Briti peaminister pole eluga naasnud. Ehk on legendil tõepõhi all, ent Tony Blairi mullusügisese eduka poolepäevase töövisiidi kogemus tõendas, et Eesti jõustruktuuridel on suurepärane koostöövõime ja nad suudavad turvata ka esimese kategooria külalisi.

Kui Blairi visiit tuli julgestuspolitseile kui saabuva kõrge külalise turvalisust tagavale ametkonnale otsekui välk selgest taevast ja turvaskeemide ning kriisiplaanide koostamine pidi toimuma vähem kui nädalaga, siis nüüd on julgestuspolitseile antud üle poole aasta aega, et tema majesteet Inglise kuninganna Elizabeth II saabuks ja lahkuks nagu kord ja kohus.

Kaasas 20 saatjat

Tavaliselt liigub tema majesteet umbes 20 saatja saatel. Lisaks veel turvamehed jt. Kuid tava näeb ette, et külalise turvalisuse eest vastutab võõrustaja. Tähtsate väliskülaliste turvalisust puudutavad ettevalmistustööd algavad paar kuud kuni pool aastat enne visiiti. Tõsi, Elizabeth II puhul ei saa rääkida tavalistest reeglitest, sest tegemist on maailma ühe tuntuma persooniga, kes liigitatakse kolmeastmelisel VIP-ide skaalal kõrgeimale astmele.

Viimases Politseilehes kirjeldasid jõustruktuuride tegelased detailselt Suurbritannia peaministri Tony Blairi töövisiidi ettevalmistusi. Kuna ka Blairi puhul on tegemist esimese kategooria VIP-iga, siis saab ehk aimu, millised ettevalmistustööd Eesti jõustruktuure ees ootavad.

Mullu detsembris toimunud Blairi visiidiks tuli julgestuspolitseil laenata soomlastelt kuulikindlad autod, sest kõrge külaline ei võtnud oma turvaautot kaasa. Ainult ühest limusiinist pole kasu ja nii oligi Blairi kolonnis kaks välimuselt identset ja samade numbrimärkidega autot. Tõenäoliselt võtab Inglise kuninganna oma limusiini kaasa, kuigi seegi polevat alati nii.

Üks paljudest legendidest, mida ametiisikud täna veel kommenteerida ei soovi, räägib, et kuninganna ei ööbi kunagi hotellis, vaid tavaliselt enda küllakutsuja juures. Kui otsustatakse, et kõrge külaline peaks just Eestis ühe öö veetma, võib ta mõne Tallinna hotelli külaliste nimekirja siiski ilustama jääda, sest Eestis pole riigipeade jaoks residentsi.

Visiidi ettevalmistamise juurde saab ilmselt kuuluma ka selle eelnev läbimängimine. “Selle visiidi ettevalmistamine on, ütleme nii, väga huvitav, seal ei jäeta midagi juhuse hooleks,” ütles Päevalehele üks ettevalmistusega seotud ametnik. Kõik teadvat alati, kes esimesena kätt annab ja kes kunas kummardama peab. Näiteks ei tohi kuninglikule persoonile selga pöörata.

Kuninganna visiidi tõsisemad ettevalmistustööd seisavad Eesti julgestajatel alles ees. Parima tulemuse saab jõustruktuuride endi selgitusel üksnes siis, kui kõik ametkonnad suudavad teha suurepärast koostööd. Arvestades asjaolu, et kõigi tähtsate väliskülaliste turvamisskeemid valmistatakse ette riigisaladusloori varjus, siis üksikasjadest kuuleb alles visiidi lõppedes.

Politseilehele on julgestuspolitsei politseitegevuse koordinaator Alo Kirsimäe öelnud, et on tegevusi, mis saavad avalikuks visiidi päeval, teine osa avalikustatakse aasta pärast. “Kaitseplaanilt langeb saladuse loor viie aastaga. Mida täpselt, kuidas ja millistel kaalutlustel tehti, jääb riigisaladuseks veel 50 aastaks.”

Mihkelson viibis kuninganna kõrval

•• Kunagine ajakirjanik, praegune riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson sattus 1994. aastal Elizabeth II Moskva visiidi ajal kuninganna kõrvale, kui Moskva linnapea ja kuninganna panid uuele Briti saatkonnahoonele nurgakivi.

•• “Viie-kuue meetri raadiuses polnud peale minu, kuninganna ja Juri Luzkovi ühtegi inimest. Sattusin sinna kuidagi kogemata, nii et kuulsin ka nendevahelist vestlust, aga ütleme, et toona sellest probleemi ei tehtudki,” meenutas ta. Jutuajamise teemat Mihkelson ei mäleta. Mirko Ojakivi

Elizabeth II võib ristida laevad

•• Kuninganna võib visiidi ajal ristida Suurbritannialt ostetavad sõjalaevad.

•• Üheks kuninganna välisvisiitide ühisjooneks on see, et alati on külastatavas riigis samal ajal toimunud mõni suurem Ühendkuningriigiga seotud üritus.

•• Üheks võimalikuks sündmuseks võib olla see, et visiidi ajal annab Suurbritannia üle kaks miinilaeva, mis Eesti 800 miljoni krooni eest osta kavatseb.

•• “Kuningannale meeldib väga laevu ristida,” ütles Briti saatkonna poliitika- ja pressiametnik Raimo Poom. Laevu olevat kuninganna oma valitsusajal ristinud 37.

Hannes Krause

Eesti neiu sai printsilt kirja

•• 2001. aasta sügisel kohtus Eesti koolitüdruk Jaroslava Tallinna Raekojas Eesti-visiidil olnud Walesi prints Charlesiga.

•• “Prints küsis, milliseid rahvusvahelisi telekanaleid ma vaatan, kiitis mu keeleoskust ja mainis, et tutvuks meeleldi nii tubli inglise keele õpetajaga,” rääkis Jaroslava ajakirjale Stiil.

•• Pärast keskkooli Taanis lapsehoidjana töötades kirjutas Jaroslava printsile kirja, kus meenutas kohtumist ja rääkis oma plaanidest. “Kahe nädala pärast helistas elevil ema Tallinnast: sulle on tulnud Inglismaalt pitsatiga kiri! Prints Charlesi erasekretär kirjutas troonipärija nimel, et viimasel oli rõõm kirja saada, see tekitas temas meeldivaid emotsioone,” meenutas Jaroslava. EPL

Kuninganna abikaasal oma roll

•• Edinburghi hertsog Philip Mountbatten on olnud juba 58 aastat abikaasana Briti kuninganna Elizabeth II kõrval, tema ülesanded Ühendkuningriigis on aga puhtalt tseremoniaalsed.

•• Kuningannade abikaasadel pole Briti õukonnas olnud kindlaid ülesandeid juba alates William III surmast 1702. aastal, Philipile anti siiski õigus otsustada oma laste kasvatuse üle. Harilikult saadab ta abikaasat ka reisidel.

•• 1921. aastal Korful sündinud Philip oli Kreeka printsi Andrease poeg, kusjuures tema isa pääses kodusest revolutsioonikeerisest eluga vaid tänu Briti laevastiku kiirele sekkumisele. Kõik tema neli õde abiellusid Saksamaa printsidega, mistõttu pidid jääma kõrvale ka Philipi abiellumisest Inglismaal.

•• Kuninganna ja Philipi järeltulijad kannavad eraelus perekonnanime Mountbatten-Windsor. Nende võimuletõus tooks tulevikus Briti troonile tänaseni Taanis ja Norras valitseva ning Kreekast pagendatud Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburgi dünastia, kuigi ametliku nimena püsiks ka prints Charlesi eluajal veel Windsori dünastia.

Heiki Suurkask

Kroonitud pead Eestis

•• Aprill 1992: Eestit külastasid Rootsi kuningas Carl Gustaf ja kuninganna Silvia

•• Juuni 1995: Norra printsess Märtha Louise viibis ühepäevasel mitteametlikul visiidil, mille käigus avas Keila SOS lasteküla

•• Mai 1998: Eestit külastas Walesi printsi noorem vend Yorki hertsog prints Andrew

•• August 1998: Norra kuninga Harald V ja kuninganna Sonja riigivisiit

•• Juuli 2001: Taani kuninganna Margrethe eravisiit Saaremaale

•• November 2001: Tallinnas ja Tartus viibis tema kuninglik kõrgus Walesi prints Charles

•• Juuni 2002: Eestit külastasid tema kuninglik kõrgus Oranje prints Willem-Alexander ja printsess Maxima

Allikas: välisministeerium