Noor uurija lubab anda hinnangu sajandi keskel läbi viidud nõukogude repressiivpoliitikale

Lennart Meri loodud inimsusevastaseid kuritegusid uuriva rahvusvahelise komisjoni tööd hakkab korraldama seni Tartu ülikooli kantseleis töötanud ajaloolane Toomas Hiio (33). Suve algul kuulutas president Meri välja idee luua Eestis aastail 1939–1991 toime pandud inimsusevastaseid kuritegusid uuriv rahvusvaheline komisjon. Presidendi mõtet toetas kohe Ameerika juutide organisatsioon.

Sel nädalal asus presidendi kantselei juures komisjoni koordinaatorina tööle ajaloolane Toomas Hiio. Komisjoni koosseisu lubas presidendi kantselei teatada septembris.

“Minu ülesanne on komisjonile materjale ette valmistada,” ütles Hiio.

Tema sõnul on repressioone Eestis uuritud juba kümme aastat ning sel teemal on ilmunud mitmeid teoseid, kuid Eesti vajab neis asjus ka rahvusvahelist väljundit, milleks saaks loodav komisjon.

“Väljapoole peab jõudma sõnum sellest, kuidas Eestis asjad tegelikult olid, ning selleks, et meie uurimused väljaspool tõsisemat kaalu omaksid, on vaja rahvusvahelist komisjoni,” märkis Hiio.

Hiio tõdes, et mujal kirjutatuna ja muudes keeltes on Eestis toimunu kohta ka üht-teist ilmunud. “Need teosed ei saanud aga tugineda autoriteetsetele allikatele, kuigi ka näiteks mälestused on olulised materjalid. Põhilised, okupeerijate allikad olid siiski Eestis ja on meie uurida,” rääkis Hiio.

Hiio sõnul ei hakka rahvusvaheline komisjon tegelema üksikjuhtudega, vaid vaatab aastail 1939–1991 Eestis toimunut üldisemalt.

“Eesmärk on anda Eestis toimunule tõene poliitiline ja ajalooline hinnang. 1939–1956 sündmuste kohta on seda lihtsam teha, sest arhiivimaterjale on palju, kuid uuemale ajale on keeruline hinnangut anda,” ütles Hiio.

“Hinnangut on raske anda, kuni ei tea fakte ning faktide teadmisest oleme veel kaugel,” ütles okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni esimees Vello Salo.

Mitu aastat tagasi loodud Salo juhitava komisjoni eesmärk on koostada Eesti rahva ja riigi kaotustest “valge raamat”. “Algvariant “valgest raamatust” on valmimas. Seal on kirjas, mis alal on tehtud uurimusi ja kus on valged laigud, mida on vaja uurida,” rääkis Salo.

Tema sõnul on eriti keeruline anda ülevaadet Eesti rahva kaotustest 1939–1944. aastal. “Nõukogude sõjaväes ei maksnud inimene midagi ning praegu pole mingit väljavaadet saada teada, kes eestlastest nõukogude poolel langesid,” märkis Salo.

Presidendi komisjoni koordinaator Hiio on varem inimsusevastaste tegude temaatikaga tegelenud 1993–1994. aastal töögrupis, mis selgitas 1918– 1944 Tartu ülikooli lõpetanute saatust. “Töötasime selle biograafilise leksikoni jaoks läbi 21 000 isiku andmed,” märkis Hiio.