„Vene koolides tuleb õpetada heal tasemel eesti keelt, aga mitte õpetada aineid eesti keeles,“ ütles Tampere ülikooli tööstusautomaatika lektor Andrei Lobov selges eesti keeles.

Lobov korraldab 25. septembril Tallinnas konverentsi „Vene kool Eestis“, et venekeelsete koolide lapsevanemad nõuaksid eestikeelsest õppest loobumist. „Uus seadus määrab alates järgmisest aastast eesti keele nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis õppekeeleks, kuid lubab halduskogul taotleda õpetamist ka näiteks üksnes vene keeles,“ selgitas Lobov. „Me ei saa loota sellist initsiatiivi koolide direktoritelt, kes peavad riigi poliitikat ellu viima, kuid me saame loota lapsevanematele ja hoolekogude ettevõtlikkusele.“

Venekeelsete koolide suurimaks probleemiks eestikeelse õppe korraldamisel on Lobovi sõnul õpetajate nappus, mis seab hariduse kvaliteedi ohtu. „Me saavutame oma eesmärgi, kui seda ei aeta poliitiliseks ja samal ajal töötab tõrgeteta valitsuse bürokraatia, mis on vene keeles õpetamise kinnitamiseks ette nähtud,“ lausus Lobov.

Tampere õppejõud tõi näiteks Soome, kus kõrvuti soomekeelsete koolidega töötavad rootsikeelsed koolid. Samas viitas Lobov vähemusrahvaste konventsioonile, mis annab õiguse omas keeles haridust saada.

Eesti keeles õpetamise vastast liikumist organiseerib samal ajal ka poliitik Dmitri Klenski, kes saatis sellel nädalal meediale 14 venekeelsest kogukonnast pärit inimese allkirjaga üleskutse. Kiri kutsus vene lastevanamaid läbi viima koosolekuid, mis nõuaksid Tallinnas ja Ida-Virumaal võimul olevalt Keskerakonnalt ja Edgar Savisaarelt samme eesti keeles õpetamise vastu.

„Vene lapsi pööratakse eesti keele omandamise sildi all Eesti „usku“ – vene mentaalsuse asemel neile surutakse peale eesti mentaalsust, mis aga on toonud endaga kaasa harimatuse, õppetöö kvaliteedi languse ja õpilaste maailmavaatelise mahajäämuse,“ seisis Klenski poolt levitatud kirjas. „Eesti koolide venelastest lõpetajad sageli ei oska isegi vene keeles kirjutada.“

Klenski kiri seab eeskujuks Maardu linna, mis taotles oma gümnaasiumile venekeelset õpet.

Kuid Maardu linn ei taotlenud eestikeelsest õppest loobumist, jäädes skeemi juurde, kus gümnaasiumis õpetatakse alates järgmisest õppeaastast 10. klassi minevatele noortele 60 protsenti ainetest eesti keeles, 40 protsenti vene keeles. „Mina tõlgendasin seadust nii, et vene keeles õpetamise jätkamiseks peab tegema valitsusele sooviavalduse,“ ütles Maardu abilinnapea Nikolai Vojeikin. „Me ei soovi muuta õppekava ega ka eesti keeles õpetatavate ainete osatähtsust. Küll aga moodustasime komisjoni, mis hakkab uurima venekeelse kooli probleeme.“

Haridusministeeriumi seisukohalt ei pea venekeelsed koolid emakeeles õpetamise jätkamiseks hakkama taotlusi kirjutama, sest neil on selleks õigus juba kehtiva koolitusloaga. „Kui kooli hoolekogu leiab, et 60 protsenti eestikeelset õpet on liiga palju, siis saab ta taotleda, et seda vähendataks näiteks 50 protsendini,“ rääkis ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar. „Riikliku õppekava kohaselt peab kooli lõpetaja andma eesti keele eksami tasemele C1, mis on väga kõrge tase. Koolil peavad olema selleks mingisugused täiendavad vahendeid, et tagada eksaminõude täitmine muul moel kui eesti keeles aineid õpetades.“

Käosaare kinnitusel on 40 protsendi ainete õpetamine vene keeles piisav, et tagada vene noortele nii emakeele kui ka vene kultuuri ja identiteedi edasi andmine.

Peamiselt venekeelse elanikkonnaga Narva linna koolid on juba praegu õppetöös läinud üle eesti keelele suuremas mahus kui nõuab seadus, kinnitas volikogu esimees Mihhail Stalnuhhin. „Muret teeb, et paljudes kohtades ei jätku vene koolidesse diplomiga asjatundjaid ning nende asemel võetakse tööle lihtsalt eesti keele kandjaid, kellel pole vastavat haridust,“ rääkis Stalnuhhin. „Riigikeele valdamine on tore, kuid keegi pole jõudnud uurida, kuidas mõjub uue kava rakendamine ühe korraga kõikides koolides.“