Näiteks sai MTÜ Loovkunsti Ühendus projekti „Tuleme tagasi” täideviimiseks neli miljonit krooni. MTÜ juhatuse liikme Alex Trope sõnul on eesmärgiks seatud aidata vanglast vabanenud ja kriminaalhooldusel olevatel töötutel end taas leida ja uuesti eluga järje peale saada.

Tööd ei tagata

Innove kommunikatsioonispetsialisti Mari Annuse sõnul ei saa projektidega tagada, et inimesed ka reaalselt tööle saavad, eesmärk on pigem riskirühmade aktiveerimine. See, kust MTÜ-d aga leiavad töötud, keda koolitada, on MTÜ-de endi ülesanne, kinnitas Annus. Töötukassaga Innove Annuse sõnul nii tihedat koostööd ei tee, et neid asju koordineerida.

Töötukassa saab samal ajal samuti Euroopa sotsiaalfondist raha samadeks tegevusteks. Tänavu on neil kasutada 423 miljonit krooni 150 000 töötule teenuste pakkumiseks.

Töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste möönis, et nemad pole paraku veel Innove kaudu rahastust saanud projektidega tutvunud. „Innove koostöö meiega on tõesti olnud väike selles osas, mis teenuseid ennekõike Euroopa rahadega rahastada,” märkis Lühiste. Paraku ongi vähene koostöö viinud selleni, et osas valdkondades tehakse topeltprojekte. Ja samal ajal osa töötuid, kes koolitusi vajaksid, ei saa neid ei töötukassast, kus kohad on juba täis, ega ka Innove kaudu toetust saanud MTÜ-de abiga, sest nad ei kuulu vastavatesse sihtrühmadesse.

Näit­eks kui töötukassa ettevõtluse alustamise koolitusele oli soovijaid üle poole rohkem kui vastu võtta saadi, siis töötukassa sooviks saata nad edasi Innovest rahastatud MTÜ-de koolitustele. Kuid ka sinna nad ei pääse, sest ei ole enne omavahel läbi räägitud, kellele ja kui palju koolitusi täpselt vaja oleks. „Meil on praegu suurem enamus siiski masu tõttu töötuks jäänud inimesed, kes ei kuulu riskirühma, kes on kaotanud töö lihtsalt seetõttu, et nende firma on likvideeritud. Innove kaudu toetust saanud projektid on aga suuresti väga kitsastele sihtrühmadele,” märkis Lühiste. Mõnda nende projekti võib tegelikult saata vaid kümme inimest, tõi ta näiteks.

Peamised Euroopa sotsiaalfondi raha jagamise tingimused, ehk kellele ja mida vaja on, pandi aga paika juba 2007. aastal, kui majandusolud ja vaateväli olid veel teised.

Toetust saanud projektide näiteid

•• Näiteks sai 4,9 miljonit krooni toetust MTÜ Teine Võimalus. „Eesmärk on toetada vanemaealiste ehk üle 50-aastaste inimeste töövõime säilitamist ja edendamist ning tõsta nende konkurentsivõimet,” tutvustas ettevõtmise olemust projekti juht Marika Žmenja.

•• Projekti tegevustena nimetab Žmenja vanemaealiste ja tööandjate teavitamist eri infokanalite kaudu, infopäevade korraldamist ja infoportaali loomist. „Korraldame vanemaealistele ka koolitusi, kus erinevad spetsialistid annavad loenguid eesmärgiga tõsta töötaja enesehinnangut ja anda teadmisi tööturul toimuvast,” rääkis Žmenja.

•• 8,1 miljonit krooni sai toetust kristlik abiorganisatsioon Samaa­ria Eesti Misjon. Eesmärk on riskirühmade, nagu pikka aega tööta olnute, eluaseme- ja sõltuvusprobleemidega ning kohtulikult karistatud inimeste praktilise töövõime ja töövalmiduse taastamine. Täpsemalt on kavas koolitada 260 inimest  aianduse, haljastuse või puutöö alal, aga anda ka üldisemaid oskusi enda tööjõuturul kehtestamiseks. Lõppeesmärk: aidata tööellu tagasi 40% osalejatest.

•• 3,25 miljonit läks muidu enamasti reklaami vallas tegutsenud OÜ-le Valge Kass, mis korraldab projektijuht Asko Uri sõnul töötutele e-kursuseid, kus töötukassa poolt muidu klassiruumides korraldatavat õpet pakutakse interneti kaudu. Sisuks on taas töötute teadlikkuse ja enesekindluse suurendamine.

MTÜ Tugi- ja Koolituskeskus Usaldus taotlus 7,65 miljonile kroonile sai samuti rahuldatud, et viia ellu projekt „Vanemaealiste tööturule toomine sotsiaalse suutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise kaudu”.