Inspektor rikkus tunnistajat üle kuulates korduvalt seadust
Vandeadvokaat Monika Mägi märkis, et politseiniku käitumises polnud seaduslikku alust. “Tegemist on iga Eesti kodaniku ja iga meie riiki külastava mittekodaniku õiguste kitsendamisega, milleks puudub igasugune seaduslik alus,” ütles ta. “Politseiseadus on kõik sätestanud, kuidas peab käituma.”
14. jaanuaril avaldas Eesti Päevaleht artikli “Ettekandja, palun arve! Ja tagasi pole vaja!”, milles kelneri ja ettekandjana töötavad inimesed kirjeldasid oma suhtumist jootrahasse ja klientidesse. Esmaspäeval kutsuti artikli autor, reporter Sergo Selder politseisse, kus teda ähvardati kongi panna ja kriminaalkorras karistada.
Politseiinspektor ähvardas Selderit töötõendi äravõtmisega, keelas tal toimetusse helistamise ja lasi temast sentimeetrilaua juures numbriga pilti teha. Kolmetunnise ülekuulamise lõpetuseks öeldi reporterile, et tema vastu algatatakse kriminaalasi.
Politseiseadus näeb ette, et politseisse toimetatud inimeste õigused ja seadusliku kaitse tagab politsei. Vandeadvokaat Mägi sõnul neid õigusi ei tagatud.
Vandeadvokaat Leon Glikman märkis, et inspektori aktiivsus võimaliku huligaanitseja väljaselgitamisel on teretulnud siis, kui ta arvestab ülekuulatava õigustega. “Kui tekib oht, et ülekuulatavat ennast kahtlustatakse milleski, on tal põhiseaduslik õigus loobuda ütluste andmisest,” ütles ta.
Rahvakeeli sentimeetripuu juures pildistada võib kuriteo toimepanemises kahtlustatavat kinnipeetavat või vahi alla võetud isikut, samuti tingimisi karistatut. Tunnistaja selline pildistamine on Mägi sõnul lubamatu.
Tarmo Tõruke ähvardas ka tunnistaja 48 tunniks kongi panna, kuid seaduse järgi võib seda teha ainult joobeseisundis agressiivse käitumise puhul.
Leon Glikman märkis, et konflikt poleks nii kaugele jõudnud, kui menetlusseadus oleks võimaldanud advokaadi osavõttu tunnistaja ülekuulamisest. “Inimesel on sellisel juhul õigus esitada kaebus prokurörile,” lisas ta.
Politseiamet algatas eile Eesti Päevalehes ilmunud artiklis “Pane ta kohe kongi, mis sa hellitad” põhjal politseiniku käitumise asjaolude väljaselgitamiseks distsiplinaarjuurdluse, mille tähtaeg on 11. märts. Asi anti ka prokuratuuri, kes peab lähipäevil otsustama, kas algatada kriminaalasi või mitte.
Kesklinna politseiosakonna ülemkomissar Tarmo Miilits, kes on Sergo Selderit üle kuulanud konstaabli ülemus, kohtus eile Eesti Päevalehe peatoimetaja ja Selderiga, kelle ees ta vabandas.
Tõruke: päev nagu päev ikka
Inspektor Tarmo Tõruke, kuidas suhtute teie suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusse?
Kommentaare selles küsimuses annab ainult minu ülemus.
Kuidas tänane (eilne – toim) päev on teie jaoks möödunud?
Päev nagu päev ikka.
Kas nõustute Eesti Päevalehes toodud menetlustoimingu rikkumistega?
Minu kohta käiv info tuleb ainult ülemuselt.
Inspektor Tõrukese töömeetod
Jan Viigisalu, Production Engineer, Hackman Metos Eesti AS:
“Detsembri alguses ründas Keilas koer minu naist. Politsei registreeris asja, süüdlane sai karistuse ja asi oli sellega justkui lahendatud.
Ühel kenal päeval aga helistas Tarmo Tõruke minu naisele ja ütles, et oleks vaja kokku saada ja mõnda asja arutada. Kuna ta naisele midagi täpsemat ei öelnud, helistasin talle ise.
Küsisin, et kas mul on äkki parem koos advokaadiga tulla. Ta arvas, et pole mõtet. Rääkisin talle ka seda, et naise psüühiline seisund pärast juhtumit pole mitte kõige parem ja leppisime kokku, et arutame asju üheskoos.
Politseisse jõudes oli aga Tõrukesel juba uus plaan ja ta ütles, et tahab meid eraldi üle kuulata. Selgus, et koeraomanik oli kirjutanud kaebuse, et mina olen temalt raha välja pressinud. Tõruke ütles, et peame ükshaaval seletused kirjutama.
Kui naine oli oma seletusega lõpule jõudnud, luges Tõruke selle läbi ja ütles: “Nüüd vaatame, kas teie mees ka sama juttu räägib.”
Minule ta ütles ainult, et koeraomanikult on justkui laekunud mingi avaldus. Mingeid pabereid ta mulle ei näidanud. Kuna süüdistus oli ilmselge jama, polnud mul eriti midagi kirjutada.
Vahepeal käisid mulle pinda koeraomaniku sõbrad, nad tahtsid minuga “kohtuda ja mulle asju selgitada”, et ma kahjunõudega kohtusse ei pöörduks. Nendest vabanemiseks olin ise sunnitud vahepeal politsei poole pöörduma.
Tõrge tekkiski siis, kui tahtsin selle politsei poole pöördumise kirja panna – Tõruke ütles, et seda pole vaja sinna kirjutada. Leppisime siis rahulikult kokku, et tema ikka ei saa mulle öelda, mida mina kirjutada tahan.
Naine sai kokkuvõttes järjekordse moraalse trauma – väljapressimissüüdistus taolise ülekuulamisega ei ole mingi nali tegelikult. Täna (eile – toim) sain teada, et politsei keeldus kriminaalasja alustamisest.” Tuuli Koch
