Internetis ähvardajate sõimupäevad hakkavad lõppema

Viimase paari aasta jooksul karistamatust nautinud netiähvardajate päikeselised sõimupäevad peaksid peagi lõppema, sest justiitsministeerium kavatseb tänavu kriminaalseadustikku internetikommentaarides vohava ksenofoobia ja rassismi vastu võitlemiseks karmistada.

Seksuaalvähemuste „ahju ajamised”, ebameeldiva või tavaarusaamale vastupidise arvamusega inimeste peksmise, tapmise või vägistamise ähvardused – ükski neist pole interneti kaudu esitades politsei jaoks piisavalt reaalne ähvardus ja seetõttu ei algata politsei praegu ka menetlust.

 

2006. aasta algul mõistis kohus kriminaalkorras süüdi netikommentaari „Juudid ahju” kirjutanud noormehe. Ühe leviva variandina ehmatas kohtu selline otsus ka justiitsministeeriumi ennast ja vältimaks kohtute ülekoormamist netisõimajate protsessidega läks töösse seadusemuudatus. Muudatusega kirjutati seadusesse üks väike lauselisand, mis tähendas kriminaalmenetluse algatamist ainult siis, kui ähvardusega on alust ohuks ähvardatu enda elule, tervisele või varale.

 

Justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Ivi Papstel põhjendas 2006. aasta seadusemuudatust vajadusega lüüa tavaline sõim ja üldised ähvardused kriminaalseadustikust lahku.

 

„Muudatuse eesmärgiks oligi koondada menetlus ühte spetsialiseerunud uurimisasutusse ning tagada kahtlustatavale ja süüdistatavale menetlusgarantiid, mis kriminaalmenetluses eksisteerivad, väärteomenetluses aga mitte,” selgitas Papstel ja loetles muudatuse põhjuseid. „Suurem õigusselgus, ühtne menetluspraktika ja kohtulik kontroll selliste tegude menetlemise üle. Lihtsalt solvavate hinnangute või arvamuste andmine antud paragrahvi kaitsealasse ei kuulu.”

 

Kõik on ju väga kena, kuid mille see nüüdseks kolme aastaga lõppkokkuvõttes kaasa on toonud? Sisuliselt selle, et netikommentaatorid muutuvad üha enesekindlamaks, sest politseid nende tehtud ähvardused ei huvita.

 

„Võttes aluseks, mil viisil täpselt ähvardus on edastatud, milline on ähvarduse sisu ja tonaalsus ning kui suurt ohtu oma turvalisusele tunneb ähvarduse saanud isik, tuleb hinnata, kas ähvarduse saanud inimese elu, tervis või vara on reaalselt ohus,” selgitas ähvardusjuhtude menetlemise korda Põhja prefektuuri kriminaalosakonna juht vanemkomissar Priit Pärkna.

 

Kehtiva seadustiku järgi on asi sumbunud surnud ringi ja menetlust algatatakse vaid siis, kui oht on reaalne, kuid elementaarse ohu hindamiseks vajalikku ähvardaja isiku tuvastamist pole politseil võimalik teha. „IP-aadressi on politseil tulenevalt seadusest võimalik välja nõuda vaid kriminaalmenetluse raames,” lausus Pärkna. „Kui on alust arvata, et ähvardava kommentaari kirjutanud isik plaanib reaalselt teo täide viia, siis alustatakse kriminaalmenetlust.”

 

Politsei on aga võtnud seisukoha, et internetis kommenteerivad ja ähvardavad inimesed tegelevad lihtsalt oma meelepaha väljaelamisega ega võta ette midagi tegelikku. Seda tõendab ka Põhja politseiprefektuuris algatatud netiähvarduste uurimismenetluste hulk, mis on tänavu null.

 

Lausa meditsiiniliselt kõlava definitsiooni võib leida ühe blogi kaudu blogipidajale ja tema perekonnale tehtud tapmisähvarduse menetlusse võtmisest keeldumise aktist. Pange nüüd tähele, sõimavad kommentaatorid, te olete vaimselt teatud tasemel.

 

Tsiteerime politseid: „Interneti teel tehtud ähvardusega ei ole kaasnenud mingeid reaalseid tegusid, ähvarduste tekstid kujutavad endast tavalist ropendamist, mida netifoorumites tihti kasutatakse teatud vaimse arengu tasemel olevate isikute poolt, kes nõnda maandavad oma pingeid ja oma ähvardusi kunagi reaalselt ellu viia ei kavatse.”

 

Kolm aastat pärast seaduse muutmist möönab justiitsministeerium, et kujunenud olukord vajab muutmist ja kommentaariruumides tegutsevaid ähvardajaid võidakse peagi taas kriminaalvastutusele võtta.

 

„On selge, et nimetatud paragrahv vajab kaasajastamist ning seetõttu ongi justiitsministeeriumi käesoleva aasta tööplaanis põhjalik analüüs ja muutmine,” selgitas Papstel ja lisas, et sellist sammu astuma sundis ka Euroopa Liidust tulnud raamotsus. „Põhjuseks on eelkõige riigisisese õiguse analüüsimine ja kooskõlla viimine EL-i raamotsusega teatud rassismi- ja ksenofoobiavormide ja -ilmingute vastu kriminaalõiguse vahenditega võitlemise kohta.”

 

Menetlemata avaldused lähevad Euroopa inimõiguste kohtusse

Advokaat Reimo Mets on kogunud kokku rohkesti politseile esitatud avaldusi ja neile tulnud menetlusest äraütlevaid vastuseid ning esitanud need üheskoos Euroopa inimõiguste kohtusse.

 

„Küsimus ei ole minu jaoks niivõrd selles, et seadusandja muutis seadust, vaid pigem selles, et selle muudatuse tagajärjel ei ole tänaseks võimalik võtta vastutusele mitte ühtegi isikut,” kommenteeris Mets karistusseadustiku 151. paragrahvi 1. lõiget.

 

„Soome vabariik mõisteti Euroopa inimõiguste kohtus analoogses asjas süüdi.”

Mets viitab Soomes olnud juhtumile, kus üks noormees tegi teisele suhtlusportaali libaprofiili, milles pakkus teise nimel seksteenuseid. Süüdlane küll leiti, ent kuna möödunud oli juba üle poole aasta, siis ei saanud IP-aadressi järgi tuvastamist kohtus kasutada ja nii asi lõppeski. Euroopa inimõiguste kohus heitis Soomele ette, et riik oli jätnud kasutusele võtmata positiivsed meetmed ehk sääraste olukordade lahendamise seadusandluse kaudu.

 

Ka Mets loodab saavutada sedasama, et kohtuotsusega nõutaks Eestilt vihavägivallaga võitlemise karistusseadustikku kirjutamist. Juhul kui kohus mõistab Eesti selles küsimuses süüdi, siis läheb juhtum Euroopa Komisjoni kätte, kes võtab kasutusele omapoolsed meetmed, et Eesti probleemi oma seadustikuga lahendaks.

 

Metsa poolt toimikusse kogutud, kuid politseis menetlemata jäetud ähvarduste alla kuuluvad avaldused alates üherealistest „Peded ahju”-stiilis loosungitest kuni näiteks Martin Helme poolt avaldatud arvamusartiklini, kus ta viitab homoseksuaalse sättumusega inimeste ebanormaalsusele. Nende seas on ka inimeste peksaandmise, poomise ja tapmise ähvardusi.

 

Ähvardatu saab pöörduda tsiviilkohtusse

 

Praegu on inimestel netikommentaarides avaldatud sõimu vastu ainult võlaõigusseadusest tulenevad võimalused. See võimaldab nõuda ebaõigete andmete avaldamise lõpetamist, andmete ümberlükkamist või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist.

 

Andmete avaldamise lõpetamist saab nõuda veebikülje omanikult, seega saab blogipidaja sisuliselt tema kohta käiva sõimu ainult ise maha võtta. Küll on tal võimalik nõuda kommentaari postitajalt kahju hüvitamist ja seega esitada postitaja vastu tsiviilkohtusse hagi.

 

Kui sõimaja isik pole teada, siis saaks tema isikut tuvastada eeltõendamismenetluse kaudu: isik, kes soovib esitada hagi anonüümse sõimaja vastu, peab kõigepealt taotlema kohtult eeltõendamismenetluse algatamist, mille raames kogutakse tõendeid, näiteks ka IP-aadress. Kui tõendid käes ja isik selge, siis saab esitada kohtusse hagiavalduse.