IRL ei suutnud ministrikohti ära jagada

Kui Reformierakond täitis ministrikohad kiiresti, siis IRL sellega eile hakkama ei saanud.

Kui Reformierakond leidis endale koalitsioonilepinguga saadud ministrikohtadele kiiresti ka nimed taha, jäi õhku küsimus, miks Isamaa ja Res Publica Liit sellega hakkama ei saanud. Kas IRL-is valitseb pinge nn kampsunite ja respublikaanide vahel või on kohtade täitmise edasilükkamine mingi taktikaline samm?

Igal juhul oodatakse huviga, kelle IRL ministrikohtadele välja pakub, kas enamik kohti, sealhulgas riigikogu esimehe koha hõivavad Res Publica poolelt tulnud poliitikud ning mis peamine – kas ministrikohale pürgib ka erakonna esimees Mart Laar. Ning kui Laar ei soovi kaitse- või majandus- ja kommunikatsiooniministri kohta, siis mida ta edasi teeb? Kas tegutsemisaldis ekspeaminister soovib tõesti ka järgmised neli aastat riigikogus veeta, olgu siis IRL-i fraktsiooni juhina ja rahanduskomisjoni esimehena, või terendavad talle hoopis teistsugused võimalused?

Ergma mängust väljas

Huvitav on ka see, kas riigikogu esimehe kohale esitab IRL Jaak Aaviksoo või Urmas Reinsalu kandidatuuri. Tundub, et senine riigikogu esimees Ene Ergma on mängust välja lükatud.

Aaviksoole võiks riigikogu esimehe koht tähendada head hüppelauda 2016. aasta presidendivalimistele, kus seni on ainsaks kandidaadiks peetud praegu Euroopa Komisjoni voliniku ametit pidavat Siim Kallast.

Tõe huvides tuleb öelda, et seni kuni IRL pole riigikogu esimehe ja ministrite kohti täitnud, on kõik muu spekulatsioon. IRL-i liikmed ise kinnitavad käsi südamel, et ministrikohti polnudki kavas eile täita: eilseks olevat tahetud paika saada üksnes kohtade jaotus. „See ei vasta tõele, et me ei suutnud ministrite nimesid selgeks vaielda,” tõrjus IRL-i poliitikasekretär Margus Tsahkna eile õhtul poliitringkondades kulutulena levima hakanud oletusi. „Eestseisus pidi arutama ja arutaski täna ainult koalitsioonilepingu teksti, kiitis selle heaks ning suunas selle laupäeval kogunevasse volikokku. Seejärel koguneb veel korra eestseisus ja fraktsioon,” selgitas Tsahkna.

Tsahkna sõnul tasub hoopis head meelt tunda selle üle, et 55-leheküljelises koalitsioonilepingus on kaitstud kõik põhilubadused, mis IRL valijatele andis. „Emapension, kodualuse maamaksu vabastus, tasuta kõrgharidus on leppes sees.”

Kuigi lõppkokkuvõttes jäi ministrikohtade jaotus samaks mis praeguseski valitsuses, siis läbirääkimiste algul polnud Reformierakond ja IRL sama jaotuse poolt. Räägiti, et majandus- ja kommunikatsiooniministri ning kaitseministri portfell võiksid minna Reformierakonnale, IRL võinuks sellisel juhul saada aga rahandus- ja välisministri portfelli. Kui oleks nii läinud, siis oleks Eesti riik kaotanud ühe oma tublima ministri – senini ja nüüd ka edaspidi rahandusministri ametit pidava Jürgen Ligi.

Siiski väitsid mõlemad pooled eile, et sõda kohtade lõpliku jaotuse üle polnud ja ka läbirääkimised olevat olnud ülimalt konstruktiivsed.  

Ometi läksid läbirääkimised Eesti Päevalehe andmeil vähemalt korra lõhki – teisipäeval. „Jah, tõepoolest oli teisipäeval see koht, kus jõuti arusaamisele, et nüüd tuleb paus võtta, et oma inimestega asjad omakeskis läbi arutada. Aga see ei olnud läbirääkimiste lõhkiminek ja keegi ei pidanud millestki loobuma,” pareeris üks läbirääkimistel osalenud poliitik.

Reformierakonna poolt jätkavad oma praegusel ametikohal peaminister ja kolm ministrit, vana olija on ka Rein Lang, kes siirdub nüüd kultuurivaldkonda edendama. Uued tulijad on keskkonnaministriks saav senine riigikogu aseesimees Keit Pentus ja justiitsministrina erakonna senine peasekretär Kristen Michal.

On üsna avalik saladus, et Michal soovinuks majandus- ja kommunikatsiooniministri kohta ning kui see oleks Reformierakonnale läinud, siis oleks ta selle ka saanud. Kahtedel riigikogu valimistel erakonna supertulemuseni viinuna on ta ministriportfelli kuhjaga välja teeninud. Praeguse seisuga jätkab majandus- ja kommunikatsiooniministrina Juhan Parts.

Majandusministri haldusalasse kuulub energeetika, kus lähiajal tuleb teha suuri investeeringuid. Eesti Energia põlevkivijaamade investeeringu suurus on ligi miljard eurot. Lahendust ootab ka tuumaenergiaseaduse eelnõu ja selguseta on ka Eesti Energia tulevikuplaanide rahastamine. Firma sooviks riigilt kuni pool miljardit eurot lisakapitali. IRL-i valitsusliidu partner Reformierakond on aga niivõrd ambitsioonika omakapitali suurendamise küsimärgi alla seadnud.

Ametikohtade jaotus valitsuses

•• Isamaa ja Res Publica Liit – majandus- ja kommunikatsiooniminister, haridus- ja teadusminister, siseminister, põllumajandusminister, kaitseminister, regionaalminister. riigikogu esimees, riigikogu rahandus-, välis-, sotsiaal-, keskkonna-, õiguskomisjoni esimees ja maaelukomisjoni aseesimees;

•• Reformierakond – peaminister, rahandusminister, välisminister, sotsiaalminister, keskkonnaminister, justiitsminister, kultuuriminister, riigikogu aseesimees, riigikogu majandus-, põhiseadus-, kultuuri-, riigikaitse-, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja Julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni esimees.

„Oravatest” juhid ja asendusliikmed riigikogus

Uue valitsuse ministrite asemel pääsevad riigikokku järgmised reformierakondlased:

•• Andrus Ansipi asemele Andre Sepp

•• Kristen Michali asemele Imre Sooäär

•• Jürgen Ligi asemele Tõnu Juul

•• Keit Pentuse asemele Ülle Rajasalu

•• Rein Langi asemele Andrei Korobeinik

•• Hanno Pevkuri asemele Einar Vallbaum

Reformierakondlastest riigikogu komisjonide esimehed:

•• Majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas,

•• põhiseaduskomisjon: Rait Maruste

•• kultuurikomisjon: Urmas Klaas

•• riigikaitsekomisjon: Mati Raidma

•• Euroopa Liidu asjade komisjon: Taavi Rõivas

•• julgeolekuasutuste järelevalve komisjon: Peep Aru

•• Reformierakonna fraktsiooni esimees: Jaanus Tamkivi

Väljavõtteid Reformierakonna ja IRL-i koalitsioonilepingust

•• viime valitsussektori hiljemalt aastaks 2014 struktuursesse eelarve ülejääki ning hoiame seejärel ülejääki kõigil kasvuaastatel;

•• lisame eelarve baasseadusesse valitsussektori eelarve tasakaalu nõude;

•• alates 2013 vähendame töötuskindlustusmakse määra;

•• kehtestame 1. jaanuarist 2014 sotsiaalmaksu (v.a. ravikindlustuse osa) lae: töötasu osalt, mis ületab 4000 eurot kuus ei maksta sotsiaalmaksu;

•• vähendame 1. jaanuarist 2015 tulumaksumäära 20% ni;

•• koduomanike maksukoormuse vähendamiseks kaotame alates 1. jaanuarist 2013 maamaksu kodu alusele maale tiheasustusega kuni 1500 ruutmeetrit ja hajaasustusega piirkonnas kuni 2 ha ulatuses.

•• alates 2013 vähendame töötuskindlustusmakse määra;

•• vähendame taastuvenergia toetusi, kahjustamata investeerimiskeskkonda ja riigi poolt endale seatud keskkonnaeesmärkide saavutamist.

•• loome võimaluse saada tasuta kõrgharidust Eestis kõigile võimekatele noortele. Selleks võtame 2011. aastal vastu seaduse, millega suurendame aastatel 2012-2014 avalik-õiguslikele ülikoolidele või rakenduskõrgkoolidele riiklikku tellimust 40 % võrra.

•• käivitame 1. jaanuarist 2015 vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi ja tõstame õppeedukust arvestavaid riiklike stipendiume;

•• kehtestame 1. jaanuarist 2013 vanemapensioni – maksame 01.01.2013 ja hiljem sündinud lapse ühele vanemale lapse kasvatamise eest 4% riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema II pensionisambasse kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (välja arvatud vanema tööl käimise aeg). Tagamaks põlvkondade vaheline solidaarsus, maksame 01.01.1991-31.12.2012 sündinud lapse ühele vanemale pensionilisa kahe aastahinde väärtuses. 1. jaanuarist 2015 maksame enne 01.01.2013 sündinud lapse ühele vanemale täiendavat pensionilisa ühe aastahinde väär­tuses.

•• jaanuarist 2014 viime ellu ringiraha põhimõtte, kuni 130 euro suuruse iga-aastase pearaha igale kooliealisele (6-19 aastasele) lapsele, mida saab kasu­tada huvialaringis osalemise eest tasumiseks;

•• valmistame ette tuumaenergia kasutuselevõtu eelduseks oleva seadusandluse ning viime läbi erapooletud tasuvusuuringud ja keskkonnamõju hinnangud Eesti oma tuumajaama rajamise otstarbekuse hindamiseks.

•• kaalume põlevkiviõli tootmisel  põlevkivi  riigitulu (royalty) põhimõtte  rakendamise otstarbekust. Põlevkivi riigitulu suurus sõltub nafta maailmaturuhinnast ning arvestab tootjaettevõtte  pikaajalisi äririske.

•• Eesti lennunduspoliitika lähim suur eesmärk on võimalus lennata Tallinnast kõigisse olulisematesse Euroopa ärikeskustesse ja tagasi ühe päeva jooksul;;

•• seame sihiks, et aastal 2014 saab uute rongidega Tallinnast Tartusse sõita alla kahe tunniga ning tiheneb sõidugraafik;

•• tagame Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu säilimise;