Üldkogu on seisukohal, et eduka lõimumisprotsessi esmane eeldus Eestis on eesti keele oskus.

"Seetõttu oleme äärmiselt nördinud rahvastikuminister Urve Palo keelepoliitilistest seisukohtadest, mis jätakid osa elanikkonnast ilma konkurentsivõimest, informatsiooniruumist ning kokkuvõttes Eesti keelelisest ja kultuurilisest areaalist," seisis ühenduses pressiteates.

Üldkogu ettepanekud eesti keele positsioonide tugevdamiseks:

1. Süvendada eesti keele õpet muukeelsetes lasteaedades;
2. Alustada 2010. aastal muukeelse põhikooli üleviimist eestikeelsele õppele sarnaselt muukeelsete gümnaasiumite eestikeelsele õppele üleviimisega;
3. Laiendada keeleinspektsiooni pädevust, et eesti keele kasutamine oleks tagatud vastavalt keeleseaduse nõuetele ja reorganiseerida keeleinspektsioon 2010. aastaks taas keeleametiks.
4. Edendada riiklikult eesti keele kasutust infotehnoloogilistes rakendustes - tarkvara riigihangetel sätestatakse üldine nõue, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ostetaval avalikus kasutuses oleval tarkvaral peab olema eestikeelne kasutusliides.

Ühtlasi nõuab ühendus keeleinspektsioonilt ja tarbijakaitseametilt Eesti ühiskonnas levinud keelelise diskrimineerimise ja inimõiguste rikkumise lõpetamist. "Eesti keeles kui riigikeeles peab saama Eestis suhelda kõigil tasandeil - nii politsei, teenindaja kui ka pankuriga. Paraku pole tänase seisuga kõikjal eesti keeles võimalik suhelda ja seda kõike pärast ligi 20 aastast iseseisvusperioodi!"