„Meie fraktsioon seda eelnõu ei toeta ja meie ministrid eelnõu senisel kujul ei kooskõlasta,” kinnitas IRL-i fraktsiooni esimees Margus Tsahkna.

„Meie hinnangul ei ole Eestis probleemi allikakaitsega, st allikate kaitse on tagatud ja see on ka üks demokraatliku riigi nurgakivisid,” lisas samuti IRL-i esindav riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher. Tema sõnul on reklaamitud seda aga eelkõige kui allikakaitse tagamise eelnõu. Samuti jääb tema sõnul arusaamatuks, miks tuldi selle teemaga välja keset majanduslangust, kui on muid oluliselt pakilisemaid probleeme, kas või näiteks pidevalt üha suuremaks paisuv tööpuudus.

Süstitakse hirmu

Eelnõu lähemalt analüüsinud Vaheri sõnul on kriminaalmenetluse muudatused ehk nn allikakaitse sätted selles eelnõus ähvardavad ega ole kooskõlas vaba ajakirjanduse põhimõtetega. „Allikakaitse osas võib Euroopa praktika kohaselt teha erandeid ainult väga põhjendatud juhtudel ja needki on tihti vaieldavad. Asutussisene teave ja muu seesugune, millele viidatakse eelnõu teises paragrahvis, selle alla kindlasti ei kuulu,” selgitas ta.

Vaheri sõnul üritatakse nn lekitamise probleemi lahendada valest otsast. „Meediavabadus ei saa eksisteerida ainult sõnades. Kui selle eelnõuga süstitakse eriti uurivatesse ajakirjanikesse selget hirmu, mis toob kaasa selle, et on kindlam mitte tegeleda teatud informatsiooni kogumisega, siis on midagi valesti,” viitas ta ohule, et teatud teemade kajastamine võib jääda oluliselt rohkem piiratuks.

Märkustega oli reedeks eelnõu kooskõlastanud IRL-i siseminister Marko Pomerants ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kuid nad on teinud seda tingimuslikult.