IRL soovib riigireetmist karistada eluaegse vangistusega
Harju maakohus vahistas 21. septembril riigireetmises kahtlustatuna endise kõrge riigiametniku Herman Simmi, kes töötas kaitseministeeriumis alates 1995. aastast riigisaladuse kaitsega seotud ametipostidel.
„Arvestades riigireetmisest tulenevat ohtu ja kahju peame oluliseks tõsta riigireetmise eest karistuse ülemmäära kuni eluaegse vangistuseni,“ teatas riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher saadetud teates.
Tema hinnangul on hea tulemuse andnud sanktsioonide karmistamine raskete narkokuritegude eest ja on viimane aeg teha sarnane muudatus ka riigireetmisega seotud karistustes.
„Samuti tuleks tõsta karistusmäära korratuste organiseerimise eest, mille ülempiiriks on täna seaduses viis aastat. Samas näeb karistusseadustik anonüümselt massilises korrastuses osalemise eest ette kuni kaheksa-aastase karistuse. Ebakõla lahendamiseks tuleb suurendada karistust organiseerimise eest vähemalt kuni kaheksa aastani,“ sõnas Vaher.
Aprillirahutuste organiseerimise asjus kohtu all olnud Dmitri Linter, Dimitri Klenski, Maksim Reva ja Mark Sirõk pääsesid aga jaanuari algul tulnud kohtuotsusega karistusest hoopiski, kuna kohus leidis, et märatsev rahvamass tegutses stiihiliselt ning kohtualused ei mänginud rolli korratuse organiseerimise juures.
Üleskutse Eesti iseseisvuse lõpetamisele ei ole arvamusavaldus
Põhiseaduskomisjoni liikme Urmas Reinsalu hinnangul vajab täiendamist ka karistusseadustik - Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivaldse tegevuse hulka tuleks arvestada ka vägivallaga ähvardamine, kuriteoks tuleks lugeda ka politseinike või kaitseväelaste ärgitamist teenistuskohustuse mittetäitmisele põhiseadusliku korra kahjustamise eesmärgil.
„Samuti peaks muutuma kuriteoks üleskutse Eesti iseseisvuse lõpetamisele,“ ütles Reinsalu, kelle sõnul käsitletakse praegu pidevat materjalide publitseerimist, kus on kirjas, et Eesti Vabariigi eksistents tuleks lõpetada, üksnes arvamusavaldusena.
„See on vastolus Eesti Vabariigi aegumatuse nõudega, nagu ka see, et seadus ei võimalda võtta kodakondsust naturaliseeritud isikult või elamisluba välismaalaselt, kes on mõistetud süüdi Eesti Vabariigi või riigivõimu vastaste süütegude eest.“
Seadusemuudatuste ettepanekud on valmis ja esitatakse arutamiseks järgmisel nädalal. Ettepanekute kommenteerimiseks oodatakse ka avalikkuse arvamusi ja täiendusi.
Justiitsministeerium algatas sama sisuga eelnõu juba sügisel
Homme on valitsuse istungil aga ilmselt kavas heaks kiita justiitsministeeriumi algatatud eelnõu, mille kohaselt karmistatakse karistusi mitme riigivastase süüteo eest.
Eelnõuga karmistatakse karistusi, mis on ette nähtud riigireetmise eest, Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivaldse tegevuse eest ning sama tegevuse eest välismaalase poolt ja vägivallata. Ettepaneku kohaselt oleks kahe esimese puhul karistuse ülempiiriks eluaegne vangistus, viimase puhul aga senise kümne aasta asemel viisteist.
