IRL tahab imikutele valimisõigust anda
Alles märtsis saatis justiitsminister Kristen Michal laiale ringile ettepaneku arutada võimalust anda valimisõigus 16-aastastele isikutele. Nüüd tuleb IRL välja palju suurejoonelisema mõttega: lubada valida juba imikueast alates.
Kõigi erakondade programmides on lubadus pensioni tõsta ja erakonnal, kes seda lubadust ei täida, pole mõtet järgmistel valimistel osaleda. Kõigi erakondade programmides on samuti lubadus seista lastega perede huvide eest, kuid nende täitmise kava on erinev, nentis riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige ja sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
Kõige suurem huvigrupp
Üksiti on see mõistetav: just eakamad moodustavad kõige suurema huvigrupi ja käivad aktiivselt valimas. See mõjutab aga ka poliitilised otsused. 2011. aastal oli registreeritud valijaid 913 346 ja neist käis valimas 63,5% ehk 580 264 inimest. Praegu on pensioni saavate isikute arv 404 525, mis moodustab pea poole registreeritud valijatest. Tõsi, kõigil pensioniealistel isikutel ei ole valimisõigust.
Tsahkna sõnul tekib küsimus, kas süsteemi muutes oleks võimalik mõjutada poliitiliste erakondade käitumist laste- ja peresõbralikumaks. „Selleks tuleb rakendada perevalimiste põhimõtet,” kinnitas Tsahkna, kes kõnealuse teema täna riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul tõstatab.
Teisisõnu tähendaks see, et lastele antaks alates sünnist valimisõigus, kuid kuni lapse täisealiseks saamiseni valiks tema eest vanem. Tsahkna kinnitas, et oma laste eest valivad vanemad lähtuvad valimisotsuseid langetades eelkõige oma subjektiivsetest arusaamadest, mis üldjuhul on suunatud oma perekonna ja laste huvide eest seismisele. Ta viitas, et 2012. aasta esimesel poolaastal oli peretoetusi saavaid lapsi 259 097 ja perevalimiste rakendamise korral suureneks valijate arv üle 350 000 inimese võrra, mis aitaks tasakaalustada eri vanuses isikute osakaalu valijate seas. Tsahkna avaldas lootust, et teemat maha ei tambita ja sellest tekib ühiskonnas aktiivne väitlus.
Küsimus, mille Tsahkna täna riigikogu saalis ametlikult tõstatab, tähendaks põhiseaduse muutmist, sest praeguse korra järgi on hääleõiguslik Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. „Leian, et meie demograafilised arengud näitavad, et ka meie põhiseaduses sõnastatud rahvusriigi püsimise eesmärgi saavutamine on pikemas perspektiivis ohtu sattumas,” ütles Tsahkna.
Leidub juriste, kes peavad IRL-i ettepanekut täiesti populistlikuks ja rumalaks, kuid oma nime all ei soovinud nad seda väljendada.
Idee vajab laia kandepinda
Politoloog Rein Taagepera, kellelt Eesti Päevaleht kommentaari palus, soovitas kasutada seda, mida ta on Memokraadis kirjutanud.
„Mitmele minus kerkivale küsimusele on Liisa Pakosta veenvalt vastanud: lastevanemaile lisahäälte andmine oleks tehniliselt teostatav; ei muudaks erakondade häälte suhet, küll aga paneks kõiki erakondi rohkem tähelepanu omistama lastevanemaile. Lisaksin, et küllap muudaks ka eri kandidaatide häälte arvu erakonna sees,” on Taagepera 21. septembril kirjutanud.
Ta rõhutas, et laialdase toetuse saamiseks tuleb riigikogu koridorides eeltööd teha.
