Iseseisvusparteil puuduvad partei olemasolu tõendavad algdokumendid
Ometi on erakond kirjutanud kokku liikmete nimekirja, kus on üle tuhande liikme, ehk erakonnaseaduses nõutud liikmete arv on täidetud. 15. juuli seisuga oli EIPs 1002 liiget.
1100 ankeeti ehk liikmeks astumise avaldust koos inimeste andmetega ja neid inimesi puudutavate juhatuse otsustega on Otepääl endise TEE esimehe ja praeguse Otepää vallavolikogu esimehe Jaanus Raidali valduses. Tema sõnul ei ole mitte keegi neid temalt küsinudki, ja tema kui TEE asutajaliikme kohus on neid hoida.
Raidal: partei võeti minult üle
Raidal selgitas Eesti Päevaleht Online’ile, kuidas TEEst sai Iseseisvuspartei. 1998. aastal andsin ma esimehe volitused Silbergile (Uno Silberg – toim.), kuna oli ise hõivatud Eesti-Tšetšeenia töörühmaga ja Riigikogu valimistega, kuid Silbergi juhtimise all jäi erakond kahjuks seisma,“ rääkis Raidal.
Siis kutsuti erakonnas kokku kongress, kus valiti erakonnale uued juhid ja juhtorganid. Sain kõige rohkem hääli seal ning valisime uued organid parteile, kuid pärast seda tuli mulle teade, et olen hoopis parteist välja visatud.“
TEE asutanud Raidali sõnul oli see juhtum seda kummalisem, et TEE põhikirja järgi on asutajaliikmed TEEs igavesti. See vana juhatus ehk siis Silberg ja tema punt tulid kokku ja kuulutasid, et meie kongress oli kehtetu. Protokollija kadus koos kõigi kongressi protokollidega ära ning seejärel taastati vana juhatuse volitused.“
Hiljem muudeti partei nimi ära Iseseisvusparteiks, kuid mitte keegi ei küsinud Raidali sõnul temalt partei algdokumente ehk liikmete avaldusi. Mul on kolm sellist mappi neid veel,“ näitas ta neljapäeval Otepääl kahte kausta, kuhu olid kogutud TEE liikmete andmetega avaldused. Minu kohus erakonna asutajaliikmena on neid hoida, see on ju Eesti ajalugu,“ ütles ta, lisades, et TEE on praegu lihtsalt koomas.
EIP peasekretär: osa algdokumente on tõesti puudu
EIP peasekretär Vello Leito ütles reedel, et nende käes ei ole tõesti kõiki liikmete avaldusi. Meie käes on umbes 200 avaldust, ülejäänud on Raidali käes,“ kinnitas Leito. Miks aga keegi temalt neid pole tagasi küsinud, kui erakonda soovitakse edasi evida? Mulle öeldi, Silberg ütles, et Raidal ei andnud neid talle, oli ise veel olnud kahjurõõmus ja öelnud, et need jäävad ikka minu kätte“,“ ütles Leito. Samas kinnitas ta, et tema seda ise ei näinud ega kuulnud, vaid seda kõike kirjeldas talle Silberg. Ma olin küll Iseseisvuspartei asutajaliige, kuid ma kuulsin ainult, mida räägitakse.“
Kummalisel kombel ei kuulu aga TEE Raidali käest üle võtnud Silberg ise Iseseisvusparteisse, vaid on Raidali sõnul kuulunud Rahvaliitu ja veel mõnesse erakonda. Leito kinnitas ka, et Silberg ei kuulu iseseisvusparteisse. Erakondade nimekirjade järgi, mis kevadel avalikustati, ei kuulu Uno Silbergi nimelist isikut ühessegi Eesti erakonda. Silbergi telefon on samuti välja lülitatud.
Tänavu kevadel kinnitas Leito, et EIP käes on kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad erakonna legitiimsust. Kuidas aga lõi Iseseisvuspartei omale nimekirja, kui algdokumente, ehk seda, mille järgi nimekirja luua, ei ole? Kehtivate registris olevate nimekirjade järgi,“ ütles Leito.
Selle aasta alguses kuulus Iseseisvusparteisse 1051 liiget. Peasekretäri sõnul on sealt nüüd mõned välja astunud ning praegu on erakonna liikmete arv 15. juuli seisuga 1002. Me peame praegu läbirääkimisi mitmete erakondadega liitumiseks, et luua üks iseseisvusmeelne ja Euroopa Liidu vastane partei,“ lausus Leito, keeldudes konkreetselt nimetamast, kellega läbirääkimisi peetakse. Kohalike omavalitsuste valimiseks 20. oktoobril on Iseseisvuspartei teinud koostööleppe Rahvaliiduga, kuid liituda Leito sõnul selle erakonnaga ei kavatseta.
Endine TEE noortejuht süüdistab EIPd kuritahtlikkuses
Endine TEE noortejuht Jaan Vaabel süüdistab Iseseisvusparteid lausa kuritegelikkuses ning esitas prokuratuurile avalduse selle erakonna nimekirjade sünniloo uurimiseks.
Käesoleva aasta märtsis avastasin oma nime Eesti Iseseisvuspartei liikmete nimekirjast, kuigi mina ei ole sellesse erakonda kunagi astunud. Selle kohta esitasin avalduse Eesti Iseseisvuspartei juhatusele 2. aprillil 2002, kus palusin ära seletada kuidas ma sattusin sellesse nimekirja ja näidata minu sisseastumisavaldust. Avaldusele pole veel tänaseni vastust tulnud,“ kirjutas Vaabel oma avalduses prokuratuurile. Olles omal käel tutvunud partei liikmete nimekirjaga ning nendega suhelnud, on mul alust arvata, et minuga üheselt on Eesti Iseseisvuspartei võltsinud sadu avaldusi ja esitanud need kohturegistrile.“
Vaabeli sõnul on EIP esitanud kohturegistrile kuritahtlikult valeandmeid, millega seoses palub ta algatada laiaulatusliku uurimise.
Endine noortejuht ütles Eesti Päevaleht Online’ile, et lisaks temale on EIP nimekirjas veel kümneid tema sõpru, kes sinna kuuluma ei peaks. Ma pean hankima ka nende allkirjad avaldusele, et see siis üheskoos prokuratuuri viia,“ sõnas ta.
Justiitsministeerium: erakond peab arvestust pidama
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna nõuniku Virgo Saarmetsa sõnul peab erakond pidama kõigi asjassepuutuvate dokumentide alusel pidama arvet liikmeskonna üle.
Pärast asutamist erakonnaga liitujad peaksid esitama vastava taotluse erakonna põhikirjas ettenähtud korras ja kuivõrd mittetulundusühingute seadus ei näe ette kohustuslikku vormi liikmeks astumise taotlusele, siis võib see põhimõtteliselt olla ka suuline,“ ütles Saarmets. Seaduse kohaselt otsustab liikmeks võtmise ühingu juhatus, kui põhikirjas ei ole nähtud ette, et liikmeks võtmise otsustab üldkoosolek või muu organ, lisas ta.
Saarmets ütles, et erakonna juhatus peab pidama liikmete arvestust kõigi asjassepuutuvate dokumentide alusel. Nendeks võivad olla asutamisleping, liikmeks astumise avaldused ja väljaastumise teated, erakonna pädevate juhtorganite otsused ja muu,“ sõnas ta. Erakonna liikmeksoleku õigsuse küsimus tuleb lahendada igal juhul eraldi ja arvestades kogumis kõik asjaolusid, see on tõendamise küsimus.“
Saarmetsa sõnul otsustab igaüks, kes leiab end olevat erakonna nimekirja pandud vastu oma tahtmist, ise, kas ta tahab erakonna peale kaebust esitada või mitte. Ekslikult erakonna nimekirja sattunud isik võib nõuda erakonnalt enda nime kustutamist erakonna liikmete nimekirjast ja kui see soovitud tulemusi ei anna, pöörduda asja lahendamiseks kohtusse.“
Justiitsministeeriumi kommentaarist võib järeldada, et Iseseisvusparteil on vaid 200 liiget – need, kelle liitumisavaldused on juhatuse valduses; kuna ülejäänud avaldusi ehk asjassepuutuvaid dokumente EIP käes pole ning seaduse järgi peaksid nad oma liikmeskonna üle arvet pidama, on erakonna liikmete arv faktiliselt alla tuhande.
Kui registreeritud erakonna liikmete arv langeb alla 1000, tuleb erakonna tegevus lõpetada. Kui kohtu registriosakonnal on alust arvata, et erakonna liikmete tegelik arv on langenud alla 1000, võib ta nõuda erakonna juhatuselt kindlaksmääratud seisuga uuendatud liikmete nimekirja esitamist,“ ütles Saarmets. Kui erakonna liikmete arv langeb alla 1000 ning vabatahtlikku lõpetamist ei ole alustatud, võivad siseminister, huvitatud isik või kohtu registriosakond taotleda kohtult sundlõpetamise algatamist erakonna suhtes.“
