Islandi vulkaaniekspert: veel mitu vulkaani on purskevalmis
Samal ajal aga pole seni ühtegi viidet ka sellele, et võimsam Katla vulkaan peaks purskama hakkama.
•• Viimastel nädalatel on teil arvatavasti tohutult kiire olnud.
Tegelikult isegi kauem. Me oleme aktiivsust jälginud juba aasta algusest saadik ja meil olid väga selged andmed, et ta hakkab purskama. Magma tungis maakoorde juba eelmise aasta lõpus. Toimusid maavärinad ja maakoor deformeerus, kuni hakkas purskama. See on kokku väga pikk lugu ja praegune purse on vaid üks väike peatükk. Kuna eelmistel kordadel on kohe pärast seda pursanud ka Katla, siis nüüd peame arvestama ka selle võimalusega.
•• Milline vulkaan Eyjafjallajökull Islandi teiste vulkaanidega võrreldes üldse on?
Meil on kokku umbes 25 vulkaanilist süsteemi ja Eyjafjallajökull on neist ühe osa. Ta on suhteliselt väheaktiivne vulkaan. Eelmine kord juhtus see 1821. aastal. Purse on väike, ent mitme asja poolest märkimisväärne. Väga üllatav oli see, et ta võib õhuliikluses nii palju kaost põhjustada. Meil on olnud kõvasti suuremaid purskeid, aga nende mõju on kokkuvõttes kordi väiksem.
•• Kui väike praegune purse tavalistega võrreldes on?
Gjalpi vulkaanist 1996. aastal tekkis peaaegu ühe kuupkilomeetri jagu materjali. Surtsey purse aastatel 1963–1967 oli samas suurusjärgus. Hekla purskas 1947. aastal kõigest veidi vähem, Krafla purskas kümne aasta jooksul korduvalt ja palju võimsamalt kui Eyjafjallajökull praegu. Praegune purse on parimal juhul kümnendik neist näidetest.
•• Ja ometi tekitab see kogu Euroopas nii metsiku kaose.
Väga palju ebasoosivaid tingimusi langes kokku. Esiteks on purske materjal väga viskoosne voolav vedelik. Kui see välja tuleb, on ta sees palju plahvatus-ohtlikku gaasi ja rõhu langedes plahvatabki. Sellest omakorda tekib väga peent tuhka. Omaette tegur on see, et purse algas liustiku all. Sulaveega segunedes muutus purse veel plahvatuslikumaks ja tekitas veel rohkem tuhka. Kuna liustik oli küllalt õhuke, siis murdis purse sellest kiiresti läbi ja tuhk jõudis atmosfääri. Lõpetuseks, kõige intensiivsema purske ajal puhus läänetuul ja tuhk jõudis otse Põhja-Euroopasse.
•• Kas nendel põhjustel siis polegi ükski purse varem lennuliiklusele sellist ohtu kujutanud?
Näiteks 1947, kui Hekla purskas, ei olnud nii palju lennukeidki. 1963 purskas Surtsey alguses ookeani all ja siis muutus laavapurskeks, mis ei tekita nii palju tuhka. Katlal toimusid samuti laavapursked ja Gjalpi purskas väga paksu liustiku all, nii et see ei murdnudki jää alt läbi.
•• Mis praegu vulkaanil toimub?
Purskamine jätkub küllalt stabiilsel tasemel. See algas väga plahvatuslikult, aga nüüd on enamik jääd sulanud. Lisaks ei ole laava juurde enam väga head ligipääsu ja seetõttu on plahvatuslikkust vähem. Tundub, et suurem osa purskest tekitab laavat, mitte tuhka. See on hea uudis.
•• Järelikult ei ole lennuliiklust enam vaja piirata?
Tõenäoliselt on probleeme kogu purske ajal, aga mitte nii palju kui alguses.
•• Kõik küsivad ja keegi ei oska vastata: kui kaua Eyjafjallajökull veel purskab?
Pole mingit moodust selle ütlemiseks, me ei saa seda ennustada. Peame olukorda päev-päevalt jälgima. Praeguse seisu järgi ta lõpetama igatahes ei hakka. Magmat tuleb väga stabiilselt peale. Kaugemale kui paar päeva ei julge me aga öelda.
•• Kui ohtlik Eyjafjallajökulli tuhk inimestele on?
See on üks tähtsaid asju, mida tahaksime nüüd uurida. Meile oli üllatuseks, et nii palju tuhka sajab tihedalt asustatud aladele. On põhjust uskuda, et Eyjafjallajökulli tuhk on ohtlikumal poolel kui suurema osa meie teiste vulkaanide tuhk. Tuha keemiline koostis on väga ränirikas ja see lõhub inimkudesid.
•• Öeldakse, et kui loomad tuhka sisse söövad või hingavad, on see nende luustikule väga halb. Kas sama võib olla ka inimeste puhul?
On teada, et eriti Lõuna-Islandi vulkaanid on flooririkkad. Kui seda jõuab ohtlikus koguses meie toiduahelasse, on põhjust muretseda küll. Õnneks saab seda vältida, talunikud viivad loomad siseruumidesse peitu ega anna neile saastatud toitu ja vett. Igaks juhuks jälgitakse floorisisaldust veesüsteemis.
•• Nii et kartuleid pole vulkaanituhas mõtet küpsetada?
Floor kaob tuhast õnneks väga kiiresti. Ohtlik on see ainult lühikest aega. Kui sa just otse taevast sadavat tuhka ei söö, siis ohtu ei ole.
•• Inimesed ootavad poolpaaniliselt Katla purskama hakkamist. Öelge, kunas see juhtub?
Me ei tea sellest midagi täpsemalt. Katla on meie ohtlike vulkaanide nimekirjas ja võimalus, et ta purskama hakkab, on olemas. Katla on üks kolmest kõige aktiivsemast vulkaanist Islandil ja me oleme seda jälginud juba kaua aega. Kas purske päästab valla Eyjafjallajökull, me ei tea. Praegu selle kohta igatahes ühtegi märki ei ole. On mitu teist vulkaani, mis võivad kohe-kohe purskama hakata.
•• Kui kiiresti võivad Katla näitajad muutuda?
Ma ei usu, et Katla hakkab purskama enne, kui kindlad märgid pole seda mitme nädala või isegi kuu jooksul näidanud. Ma pean silmas seismograafe, GPS-süs-teeme, radaripilte. Varem on nad Katla piirkonnas töötanud väga efektiivselt.
•• Kui Katla tõesti purskama hakkab, siis kui ohtlik see on?
Me ei saa selles täiesti kindel olla, sest Katlal on palju nägusid. Võib tulla väike purse, aga kindlasti suudab Katla tekitada ka suure purske. Juhtuda võib kõike. Võib tulla basaltne purse või vastupidi, väga ränirikas tuhapurse. Toodetud tuha hulk sõltub sellest väga otseselt. Katla ei pea olema katastroof, mida inimesed kipuvad ette kujutama.
•• Ent lennuliiklusele võib ta samasuguse põntsu panna nagu Eyjafjallajökull?
Võib tulla samasugune kaos nagu Eyjafjallajökulli puhul, aga tõenäoliselt on see siiski erinev. Katla on peamiselt basaltne vulkaan, Eyjafjallajökull mitte. Pea-aegu kõik viimase tuhande aasta pursked Katlal on olnud basaltsed. Isegi kui Katla purse on kordi suurem kui Eyjafjallajökullil, ei pruugi tema mõju olla nii suur.
•• Kas Hekla vulkaan põhjustab teile ka muresid?
Islandi ülejäänud kaks kõige aktiivsemat vulkaani Hekla ja Grimsvötn on mõlemad purskamiseks valmis, Katla mitte. Kõigil paistab olevat Katla purskamise kohta mingi kinnisidee. Hekla on valmis olnud juba üle kahe aasta, me teame, et rõhk vulkaanis on suurem kui eelmise kahe purske eel. Viimaste aastakümnete jooksul on ta pursanud iga kümne aasta tagant ja kui see reegel paika peab, siis 2010 on just see aasta.
•• Ja Grimsvötn?
See on ka pursanud regulaarselt. Hoiame sellel vulkaanil silma peal ja rõhk on ka selles samasugune nagu viimase purske alguses 2004. aastal. Viimased pursked on Grimsvötnil olnud küllalt väiksed ja nüüd ootame ka väiksemat sorti purset. Muide, ka Askja vulkaan on purskeks valmis.
