Issanda loomaaeda ohustav kauplemine
ÄRI EKSOOTIKAGA ON TULUS. “CITES-i konventsiooni peaeesmärk on kaitsta ohustatud loomi ja taimi, reguleerides nende kaubanduslikku, aga ka muudel eesmärkidel toimuvat riikidevahelist vedu, “räägib Tiit Maran. “Asi on üldsõnaliselt väljendades nii, et aegade jooksul on maailmas kujunenud looduslike liikide või neist tehtud esemete ulatuslik turg, mis reguleerimata toimides viiks paljud liigid täielikku hävingusse. Kaubavoo reguleerimiseks ja kontrollimiseks ongi ellu kutsutud CITES, mis oma 160 liikmesriigiga on maailma suurim looduskaitsealane konventsioon. Üks CITES-i tugevusi ja erinevus teistest analoogsetest rahvusvahelistest konventsioonidest peitub kokkulepete täitmist tagavate mehhanismide olemasolus. Kui üks liik on oma seisundi tõttu sattunud CITESi alla, on pea ilmvõimatu selle legaalne transport ühest riigist teise. “Muuseas, haruldaste taime- ja loomaliikidega kaubitsemine on oma käibe poolest narkootikumide ja relvade järel üleilmses illegaalses kaubanduses kolmandal kohal.”
HIINA MEDITSIIN VAATLUSE ALLA. Vastavalt rahvusvahelise kauplemise tõttu on ohustatud liigid, millele konventsioon laieneb, kantud nimestikesse ehk nn lisadesse. CITES-il on kokku kolm lisa, milles on üle 20 tuhande liigi. I lisa sisaldab liike, mis on väljasuremisohus ja mida kauplemine otseselt ohustab. Sinna kuuluvad näiteks suured papagoid – aarad ja kakaduud. Lindudest seisavad nimekirjas, eriti Euroopa jõukamates riikides populaarsed jahikullid: merikotkas, raba- ja jahipistrik. Imetajatest mitut liiki ahvid, elevandid (võhkade pärast) ning tiigrid ja ninasarvikud, kelle kehaosi kasutatakse järjest laienevas hiina meditsiinis.
“Idamaine meditsiin on CITES-ile suur peavalu, kuna selles kasutatakse traditsiooniliselt “ravimeid”, mis sisaldavad paljude ohustatud liikide kehaosi. Siiani pole veel Eestis märki idamaiste ravimite turule ilmumisest. Kuid selles osas võib olukord kiirelt muutuda.
Kõigi I lisasse kuuluvate liikide sisse- ja väljavedu on lubatud vaid mitteärilistel eesmärkidel ja ka siis ainult kindlatel tingimustel ning see allub väga rangetele eeskirjadele. Igal CITES-i konventsiooni osapoolemaal on olemas täitevvõimu esindaja, kel on õigus jagada lubasid loomade väljaveo kohta. I lisasse kantud loomade ühest riigist teise viimiseks peab olema nii väljavedava kui sissevedava riigi ametlik luba. Neid lubasid annavad välja vastavalt selleks määratud ametnikud. Lubade ehtsust ja vastavust saadetisele kontrollivad tollitöötajad. Kui load pole korrakohaselt vormistatud, kuulub saadetis konfiskeerimisele.
“Eestis on siiani CITES-i kuuluvate liikidega probleeme piiril suhteliselt vähe. Kuid viimastel aastatel on tunda selles osas muutust – sagedasemaks on muutunud konfiskeerimised piiril, näiteks krokodillinahksed käekotid, elus papagoid ja paljud muud. Eestil seisavad probleemid alles ees,” räägib Maran. “Inimeste elatustase tõuseb, reisimas käiakse palju ja loomulikult tekib võimalus eksootilisi kaupu osta. Seda, et nende eksootiliste kaupadega võib tollis pahandusi tulla, veel eriti ei teadvustata.”
II lisasse on kantud liigid, mis veel väljasuremisohus ei ole, aga mille püsimajäämist ohjeldamatu kaubitsemine ohustada võib. Muu hulgas on sinna kantud ka Eestis tavalised hunt, karu ja ilves.
Tiit Marani sõnul on II lisasse kantud isendite või liikide sisse- või väljaveoks tarvis eksportiva riigi väljaveoluba. III lisasse on igal konventsiooni liikmesmaal õigus täiendavalt liike määrata. Eesti ei ole seni lisasse ühtki liiki täiendavalt lisanud ja olevat CITES-i osas üsna sarnane põhjamaadega: meist ei saa kunagi oluliste eksootiliste liikide eksportmaad, kuna meil on põhjamaiselt tagasihoidlik loodus. Selle asemel hakkab jõukuse kasvades meid tulevikus saatma importiva riigi kuulsus,” arvab Maran.
TŠIILI KONVERENTSI “KUUMAD TEEMAD”. Peamised nn kuumad teemad puudutasid Tšiili konverentsil Marani sõnul vaalasid, aafrika elevante, haikalu, merihobusid ja laialehist mahagonipuud.
Kuna praegu kehtib vaalade 100% püügikeeld ning osade vaalaliikide arvukus on suurenenud, soovivad mitmed maad, eesotsas Jaapaniga, Islandi ja Norraga osalist vaalapüüki taasalustada.
Tiit Marani sõnul on nn kuumade teemadega seoses tegemist äärmiselt problemaatiliste küsimustega, sest peale looduskaitse puudutatakse otseselt riikide majanduslikke ja poliitilisi huve.
Sama kehtib aafrika elevantide võhkade kohta, millega kaubitsemise taasalustamise ettepaneku esitas viis Aafrika riiki. Aafrika elevantide arvukus on piirkonniti tõepoolest suurenenud, kuid jällegi ei saa luba anda seetõttu, et salakaubandus hakkaks takistamatult vohama. Kolm riiki ühekordse loa teatud koguse elevandiluu müügiks said, kuna mitmel riigil on seoses ulatuslike tagavaradega tekkinud olukord, kus istutakse piltlikult öeldes kullahunniku otsas, mida ta kasutada ei või.
Sama kehtib kahe liigi haikalade kohta, kelle suhtes jäi kehtima sisukoht, et neid tohib püüda ja tarnida vaid siis, kui seda tehakse säästlikult.
