Neli aastat tagasi astus üle Lilleküla gümnaasiumi läve viis itaalia õpilast. Lapsed ei saanud sõnagi aru eesti keelest ning õpetajad itaalia keelest. Kahe Itaaliast Eestisse saabunud misjonäripere vanemad soovisid, et nende lapsed hakkaksid õppima mitte rahvusvahelises, vaid eesti koolis.

Kaks aastat hiljem jõudis Tallinnasse kolmaski paljulapseline misjonäripere ning itaallastest õpilaste arv kasvab Mustamäel uuest õppeaastast sügisel küm-neni. See on maagiline number, kui palju peab ühe rahvusgrupi õpilasi koolis olema, et neile kooliprogrammi osana nende emakeelt õpetama hakataks.

Itaalia lapsed on oma emakeele grammatikat ja õigekirja õppinud praegu eratundidena ühe koolikaaslase vanaema juures, kes selleks Itaaliast Eestisse sõitis. Õppealajuhataja Anu Luure leiab, et kool ei hakka kusagilt kaugemalt õpetajat otsima, vaid kutsub laste praeguse õpetaja neile ka kooli tunde andma. “Kirjutame lisaks projekte, et saaks rohkem kui kaks tundi nädalas neile emakeelt õpetada,“ lootis Luure. Lapsed on eri vanuses ja praegu käivad lausa ükshaaval tundides.

“Väiksematel on juba mõnda asja kergem eesti keeles öelda – näiteks matemaatika termineid,” ütles kaheksa lapse ema Giorgia Magrini. “Räägime ju omavahel itaalia keelt, aga sellega kirjutamist ja grammatikat ei õpeta,” lisas ta.

Uus väljakutse

Kui neli aastat tagasi viis last Mustamäele kooli tulid, ei olnud õppealajuhataja sõnul Eestis kusagilt kogemusi võtta selliste lastega töötamiseks ja nii pandi itaallased eesti lastega ühte klassi ja vaadati, mis asjast välja tuleb.

“On kaks võimalust: panna lapsed klassi ja loota, et keel jääb külge või panna alguses võõr-keelsed lapsed eraldi, õpetada neid eesti keeles mingi tasemeni ja viia siis klassi teiste juurde,“ ütles õppealajuhataja. Esimeste lastega kasutati Lillekülas esimest moodust, kusjuures nädalas oli neil eraldi neli eesti keele tundi ja näiteks ajalootunnis suuremad osalema ei pidanud. Sel õppeaastal, kui kooli tuli veel neli itaallast, avati neile kohanemisklass, kus nad siiani osa tunde saavad. “Teine moodus on kindlasti parem,“ hindas Luure.

“Jõuludeks hakkasin enam-vähem aru saama, vähemalt seda, millest jutt,” meenutas viieline 6. klassi tüdruk Silvia. Nüüd, neljanda aasta lõpuks sai tüdruk eesti keele tasemetööga hästi hakkama.

“Kui arvestustööd teen, siis päris 100 protsenti alati aru ei saa ja pean õpetaja käest küsima,” ütles Silvia vend, 8. klassi poiss Filippo. Enesekriitiline noormees peab end halvaks õpilaseks, sest õppida talle ei meeldi. Õppealajuhataja vastuväidete peale möönab, et viimasel aastal on suutnud end kokku võtta ja hinded on neljad-viied.

Filippo sõnul on Eesti koolis kergem õppida, kui oli Itaalia koolis. “Isegi suvel tuli Itaalias palju koduseid õppetöid teha,!” tõi ta näiteks.

Õpetajate ainukordne kogemus

•• Lilleküla gümnaasiumi alg-klasside ja eesti keele õpetaja Helje Pukk on tänu itaalia lastele saanud Eestis kogemuse, mida mujal Euroopas viimasel ajal eriti tänu tööjõu vabale liikumisele on väga palju saadud.

•• Igas Euroopa koolis võib keset aastat ja ükskõik millisesse klassi sattuda õpilasi, kellest ei saa ükski õpetaja aru.

•• “See tuli nii järsku, lapsed tulid nii järsku ja neid oli kohe nii palju,“ ütles õpetaja Pukk. “Õpetasin neid eesti keeles ja kehakeeles, kõike, mida sai näidata, näitasin, mida sai maitsta, maitsesime,“ kirjeldas ta õpetamise meetodit. “Olen praktik, aga kui Mart Rannut (keeleteadlane - toim) käis mu tundi hiljem vaatamas ja filmimas ning tõi raamatuid teooria kohta, siis sain aru, et olin neid lapsi õigesti õpetanud,“ rõõmustas Pukk.

•• “Väike laps saab keele kiiresti suhu, kui ta on keelekeskkonnas ning on ise ka hea suhtleja,“ ütles Pukk. “Minu itaalia õpilased annavad praegu eestlastele ümberjutustuse tegemisel silmad ette – ehk on nad tähelepanelikumad, hoolsamad ja ka õpivõimelisemad,“ kiitis ta esimeses klassis õppivaid itaallastest õde-venda. “Klassikliimale mõjuvad nad pigem positiivselt.“

••  “Hea, et nad kõik ühes koolis koos on ja saavad ka üksteist aidata,“ ütles kooli õppealajuhataja Anu Luure. “Ega nad eesti lastest erine – ehk on veidi temperamentsemad,“ lisas ta.