Ivan Orav – 93

Palju õnne, härra Orav! Päeval, mil see lugu lehte läheb, ehk siis 1. septembril, tähistate te juba oma 93. sünnipäeva. Palju teile külalisi tuleb?

Mina üldse sünnipäeva ei peagi, ma panen 1. septembril elutuppa uut tapeeti. Vana oli juba koledasti luitunud. Juba kümme aastat olin mõelnud, et mis ma teist enne surma enam vahetama hakkan, aga näe – ei tule ega tule see surm! Lõpuks ei aidanud miski, tuli see töö käsile võtta. Ega ma ise küll enam tapeediga jännata jaksa, Kerde lubas alguses mulle Margus Metstaki ja Martin Müürsepa appi saata – need saavad ju ilma taburetita tapeedi seina – aga nüüd tulid mingid võistlused vahele ja poisid ei saa tulla. Tellisin siis Erki Noole ja õed Shmigunid. Plikad määrivad kliistrit ja Erki liimib paanid seina.

Teil käivad siis kohe tippsportlased abiks!

No ikka sportlased, need jaksavad tööd teha. Ma ei hakka ju kirjanikku kutsuma! Noh, ütleme, helistan Hando Runnelile või Mihkel Mutile – mis remondimehi neist ikka on? Remont nõuab lihaseid. Ja Nool käib mul sageli abiks, kui on vaja kartuleid keldrist üles tuua või talvel lund rookida. Tema jaoks on see hea trenn, aga minu, vanamehe jaoks, suur abi.

Ei saa kuidagi piirduda üksnes traditsioonilise sünnipäevajutuga, eriti ajal, mil meie kõigi meeli köidavad presidendivalimised. Kes on teie soosik?

No vaadake, siin on sama lugu nagu esimese armastusega. Minu president oli ja on Konstantin Päts. Ja need praegused noored poisid – Tulviste ja Savi ja kes nad seal kõik on – nad on ju tublid küll, mõnedel juba isegi esimene habemeude nina alla kasvanud, aga minu jaoks jäävad nad ikka lasteks. Sellepärast pole ma ka kellegi toetuseks oma allkirja andnud ega üheski kampaanias osalenud. Mis mina, taat, enam noorte inimeste mängudesse nina topin!

No aga kedagi te ju siiski eelistate! Öeldakse näiteks, et Tulviste sobiks läänes näitamiseks paremini kui Savi. Mis te sellest arvate?

Jah, see on muidugi väga oluline, kuidas mõni president välisriikidele paistab. Näiteks nii Päts kui viimane peaminister Jüri Uluots olid ju õigusteadlased. Stalin seevastu, nagu te isegi teate, oli elukutselt mägiröövel. No on selge, et temasugune inimene ei suutnud Eesti Vabariigi juhtide vastu mingit sümpaatiat tunda, pigem kartis neid, ja katsus iga hinna eest kõrvaldada. Ja nii pandigi Uluotsa asemele Johannes Lauristin, kah kinni istunud mees. Tema seltskonnas tundis Stalin end vabalt, said üheskoos oma tätoveeringuid võrrelda ja blatnoi-laule laulda.

Nii et kui nüüd tibladest rääkida, siis nende seisukohalt tunduks kõige sobivam president kindlasti Toomas Savi. Putin on ju spordimees, maadleja või mis asi...

Judokas.

Just! Noh, ja temal on kindlasti hea meel kohtuda presidendiga, kes on muuhulgas ka spordiarst. Võib talle oma hädasid kurta, haigeid kohti näidata... Toomas Savi võib Putinit masseerida... Küll nemad juba ühise keele leiaksid, võib-olla võtaks Putin Savi palgalegi, Tallinn pole kaugel, kui juhtub maadluse käigus väike nikastus või muu trauma, siis jõuab tohter mõne tunniga pärale.

Nii et teie arvate, et Savi oleks parim?

Oh ei! Mina arvan, et ta oleks Putinile parim! Aga näiteks ameeriklastele meeldiks kindlasti Tulviste rohkem, nemad ju seal väga armastavad psühholooge. Ja näiteks Kelam oli ju üles seatud selleks, et võita uusi sõpru kosmosest. Tema on jälle sealkandis väga populaarne, kohe oma mees. Rumessen ikka upitas teda kangesti presidendiks, tal olid muidugi jälle omad huvid mängus, tema tahtis ufodele tutvustada Tobiase ”Joonase lähetamist”, mida maa peal keegi kuulata ei soovinud. Ta ju mulle ka üritas teist ette vilistada, ise oli minu juures lõunal, sõi hernesuppi ja samal ajal lasi vilet, nii et roheline juga taga! Ma käskisin tal jalamaid lõpetada!

No Kelam enam ei kandideeri.

Jumal seda teab, Rumessen tahab nii kangesti seda Tobiast kosmosesse kupatada, et siin võib veel igasuguseid imelikke asju juhtuda.

Mina mõtlesin, et teie soosik on kindlasti Matti Päts.

Matti on mulle muidugi nagu oma lihane laps! Ma armastan teda väga, ja just sellepärast ma talle presidendikohta ei soovigi. Ta on veel liiga noor! Miks ta peaks nii rasket tööd tegema! Seal poliitikas liigub ka halbu inimesi, ja ise-äranis palju on kergemeelseid naisterahvaid, kes hea meelega tähtsal kohal oleva noore nägusa mehega tiiba ripsutaks. Ma kardan, et need litad rikuvad minu Mattikese ära. Ta on ju mul veel nii naiivne ja usaldav, ei oska kellestki halba oodata! Ei, ma usun, et Matti ei hakka presidendiks, Matti on hea poiss ja jääb ilusasti koju, onu Ivani juurde.

Kasutaksin muuhulgas juhust ja küsiksin teie käest ka seda, kuidas suhtute Narva elektrijaamade müüki?

Minu pärast müügu, ja mida rutem, seda parem. Milleks meile elekter? Mina ei kasuta seda mitte kunagi! Näete, praegugi põleb mul toas petrooleumilamp, ja kui hubane ning tore see on! Mina kohe kardan seda elektrivärki! See kahe auguga pistik seal seinas, see on nagu kaheraudne püss, mis sind muudkui sihib! Ma olen kõik oma pistikud kaltse täis toppinud ja kapid ette nihutanud. Mulle üldse ei meeldi, kui seina sees on augud, kui mina noor olin, nimetati sihukest asja lohakuseks.

No aga elektrit on ju ikkagi tarvis!

Ei ole. Mina saan kõik tööd ilma ära tehtud. Palun, just enne teie tulekut jahvatasin oma käsikivis kohviube ja keetsin priimuse peal kohvi. Maitske, kas on halvem kui elektriga keedetud kraam?

Ei, väga hea on. Muide, mis huvitav tass see teil on? Eesti Vabariigi vapiga!

See on Lennart Meri kingitus, ta andis juba mulle kätte, ei kannatanud õige päevani oodata. Hea tass! Eelmisel aastal kinkis ta mulle ordeni, aga mina sellist kraami ei hinda. Need on pealegi üsna kehvast metallist tehtud. Ma viskasin enda oma kohe alasile, võtsin vasara ja mõtlesin, et taon tast paar naela, neist on ikka majapidamises kasu, mis ma seda tilinat niisama rinnas kannan. Aga ei tulnud sellest ordenist mingeid õigeid naelu, ainult niisugused kõverad. Ma siis riidlesin Lennartiga, et miks on tema ordenid nii kehvast materjalist, et neist naelagi ei saa, ja sel aastal siis kinkis ta mulle tassi. Palus veel, et ära sa, Ivan, seda oma alasil peksma hakka!

Veel kord – palju õnne ja tugevat tervist, maestro!