Vanadel naistel on teinekord head kinnisvara hinge taga, mida saab pärast nende surma kasuga maha müüa, võib-olla Savisaar sellepärast tikub neile ligi?

Ei, ei, asi pole selles. Ma tunnen Savisaart, ta pole kasu peal väljas, lihtsalt vanad naised ajavad tal pea segi. Ma olen talle seda varem ka öelnud, et mees ei tohi olla seksi ori. Hoia ennast vanemate naiste eest! Nad on albid ja ahned! Aga paraku inimene ei saa oma kalduvuste vastu. Ma usun, et kui Savisaar uuesti linnapeaks saab, siis mässib ta kõik Tallinna vanamoorid siidi ja sametisse. Oh seda porduelu!

See on küll pahasti.

Jah, aga mis on imelik – mind see üldse ei häiri. Mulle on praegu kõik kuidagi ükskõik. Tehku mis tahavad! Savisaar rääkis veel tükk aega, aga mina jäin uuest magama. Kui üles ärkasin, oli juba järgmise päeva hommik, postiljon tõi ajalehe. Vanasti ma lugesin seda suure huviga, tahtsin kangesti teada, mis Eestimaal uut, aga nüüd – ainult lappasin natuke aega loiult ja viskasin siis ahju. Kõik tundus väga segane – kultuuriminister pole enam minister, kantsler on uus minister ja üks teine kantsler pole ka enam kantsler. Ma ei saanud mitte millestki aru. Jäin uuesti magama.

Aga uus erakond – Res Publica? Mida te sellest arvate?

Ma kuulsin jah, et uus erakond on sündinud. Aga sellega on jälle see asi, et mul kipuvad nagunii need erakonnad viimasel ajal peas kõik sassi minema. Nimed ei jää meelde. Tuleb, ütleme, Siim Kallas minu juurde ja ma küsin, et noh, kuidas teil seal Rahvaliidus siis läheb. Kallas solvub ja hakkas seletama, et tema pole üldsegi Rahvaliidus, vaid hoopis Keskerakonnas, eks ole...

Kallas on Reformierakonnas.

Tõesti? Olete kindel? Siim Kallas on Reformierakonnas? Ega te kellegagi sassi ei aja, selline pikk mees, kannab alati kikilipsu?

Kikilipsu kannab Toomas Hendrik Ilves ja tema on hoopis Mõõdukates.

No näete, mul on järelikult kõik sassis. Vana pea ei võta enam midagi kinni. Need noored mehed on kõik nii ühte nägu, vägisi lähevad segamini. No nagu nad seal Res Publicas on – Palts ja Parts! See on kohe nagu minusuguse vanainimese narrimiseks välja mõeldud! Võimatu meelde jätta! Ainult mõni on nii lahke ja tuleb pensionärile vastu, noh – aitab teda natuke. Näiteks vennad Reiljanid. Kui nemad minu juurde tulevad, siis üks kleebib alati habeme ette ja paneb prillid ninale, et ma oskaksin vahet teha. Aga Tõnisson ja Oviir jällegi pingutavad üle, panevad mõlemad naisterahva kleidid selga ja minul on jälle kõik sassis. Ma olen neile öelnud, et las ainult üks riietub naiseks, teine tulgu nii nagu ta loodud on, aga nad nagu ei saa aru.

Nad ongi päriselt naised.

Ausalt? Oi, see suvi on mulle ikka tõesti halvasti mõjunud! Jumala õieti öeldakse – raugapõli pole naljaasi!

Ärge muretsege, varsti läheb külmemaks ja küll siis ka tervis paraneb ning mälu tagasi tuleb.