Ivan Orav – 94!
Palju õnne sünnipäevaks, maestro! Mis tunne on olla 94-aastane? Päris imelik tunne. Ma ei teagi nüüd kohe, kas see on aastatest tingitud või kuumast suvest, aga ma olen kuidagi väsinud.
Miski ei huvita mind enam. Istun oma tugitoolis, vaatan, kuidas herilane akna peal kõnnib ja tunnen, et nii on hea. Ei taha kuhugi minna ega kedagi näha. Külalised väsitavad. Näiteks käis siin hiljuti Savisaar, muudkui rääkis, ei mallanud istudagi, jooksis mööda tuba ringi ja vehkis kätega, aga minul vajus silm kinni. Aga Savisaar ei lasknud mul magada, raputas õlast ja karjus otse kõrva sisse, et: “kas sa ei kuule või, me anname igale pensionärile 500 krooni kuus!” Ma ütlesin, et ära kisenda! Mis mul selle 500 krooniga asja? Ma olen vana mees, mis ma võtan su kroonid hauda kaasa või? Kirst on juba ammu kuuri all valmis, matuseriideid kannan ma ka pidevalt seljas, et pärast poleks vaja teistel hakata mulle uusi pükse jalga tirima – no mida ma teen selle rahaga? Parem osta endale Hundisilmale üks hobune – häbi vaadata, mees peab talu, aga hobust majapidamises pole! Nagu viimane saunik! Ja oleksid sa siis tõesti vaene – sul, Savisaar, on tegelikult päris hea palk, aga sa ei oska kokku hoida! Nii kui kopika saad, nii raiskad selle eitede peale! Helde taevas, 500 krooni kuus! Ei tohi nii naistemaias olla ja kogu oma vaevaga kogutud raha vanamooridele jagada. Ja milleks sul neid üldse nii palju tarvis on, et sa terve Tallinna pensionäre pead poputama! Sul on ju Vilja kodus, eit on eit! Ma olen vana mees, kuula mind, naised on kõik ühesugused. Tiss on tiss ja see teine asi on see on teine asi.
Vanadel naistel on teinekord head kinnisvara hinge taga, mida saab pärast nende surma kasuga maha müüa, võib-olla Savisaar sellepärast tikub neile ligi?
Ei, ei, asi pole selles. Ma tunnen Savisaart, ta pole kasu peal väljas, lihtsalt vanad naised ajavad tal pea segi. Ma olen talle seda varem ka öelnud, et mees ei tohi olla seksi ori. Hoia ennast vanemate naiste eest! Nad on albid ja ahned! Aga paraku inimene ei saa oma kalduvuste vastu. Ma usun, et kui Savisaar uuesti linnapeaks saab, siis mässib ta kõik Tallinna vanamoorid siidi ja sametisse. Oh seda porduelu!
See on küll pahasti.
Jah, aga mis on imelik – mind see üldse ei häiri. Mulle on praegu kõik kuidagi ükskõik. Tehku mis tahavad! Savisaar rääkis veel tükk aega, aga mina jäin uuest magama. Kui üles ärkasin, oli juba järgmise päeva hommik, postiljon tõi ajalehe. Vanasti ma lugesin seda suure huviga, tahtsin kangesti teada, mis Eestimaal uut, aga nüüd – ainult lappasin natuke aega loiult ja viskasin siis ahju. Kõik tundus väga segane – kultuuriminister pole enam minister, kantsler on uus minister ja üks teine kantsler pole ka enam kantsler. Ma ei saanud mitte millestki aru. Jäin uuesti magama.
Aga uus erakond – Res Publica? Mida te sellest arvate?
Ma kuulsin jah, et uus erakond on sündinud. Aga sellega on jälle see asi, et mul kipuvad nagunii need erakonnad viimasel ajal peas kõik sassi minema. Nimed ei jää meelde. Tuleb, ütleme, Siim Kallas minu juurde ja ma küsin, et noh, kuidas teil seal Rahvaliidus siis läheb. Kallas solvub ja hakkas seletama, et tema pole üldsegi Rahvaliidus, vaid hoopis Keskerakonnas, eks ole...
Kallas on Reformierakonnas.
Tõesti? Olete kindel? Siim Kallas on Reformierakonnas? Ega te kellegagi sassi ei aja, selline pikk mees, kannab alati kikilipsu?
Kikilipsu kannab Toomas Hendrik Ilves ja tema on hoopis Mõõdukates.
No näete, mul on järelikult kõik sassis. Vana pea ei võta enam midagi kinni. Need noored mehed on kõik nii ühte nägu, vägisi lähevad segamini. No nagu nad seal Res Publicas on – Palts ja Parts! See on kohe nagu minusuguse vanainimese narrimiseks välja mõeldud! Võimatu meelde jätta! Ainult mõni on nii lahke ja tuleb pensionärile vastu, noh – aitab teda natuke. Näiteks vennad Reiljanid. Kui nemad minu juurde tulevad, siis üks kleebib alati habeme ette ja paneb prillid ninale, et ma oskaksin vahet teha. Aga Tõnisson ja Oviir jällegi pingutavad üle, panevad mõlemad naisterahva kleidid selga ja minul on jälle kõik sassis. Ma olen neile öelnud, et las ainult üks riietub naiseks, teine tulgu nii nagu ta loodud on, aga nad nagu ei saa aru.