Ivanidest saavad Juhanid ja Lebedevidest Luiged


200 sega- või vene perekonnast pärit inimest vahetab aastas nime

Kakssada sega- või vene pere inimest vahetab igal aastal oma nime eestipärase vastu, lootes, et see aitab neil elus paremini hakkama saada.

Eesti rahvalaulud ja vanasõnad peavad nime sama oluliseks kui hinge. Kes annab nime ära, kaotab hinge, väidab folkloor.

Tänapäeval püütakse uue nimega saada uut hinge, kaubamärki, identiteeti. Lisaks soovitakse uue nimega edastada sõnumit: olen eestlane või vähemalt eestisõbralik muulane.

Fjodor Dostojevski kirjutas möödunud sajandi vene emigrantidest Inglis- ja Prantsusmaal, kes püüdsid näida inglaste ja prantslastena, tehes kõik, et neid venelasteks ei peetaks.

Eelmise sajandi lõpul võtsid paljud eestlased vene nime ja pöördusid õigeusku, kuna see oli Venemaal maa saamise tingimuseks.

Perekonnaseisuametnikud tõdevad täna, et nimevahetuste arv suureneb. Ligi pooltel nimevahetuse juhtudel Virumaal muudetakse venepärane nimi eestipäraseks.

Nime pärast peksa

"Tõsimeelseid eestlasi häirib, et Tallinna linnapeaks võib saada venelane Ivanov, samas unustatakse, et hulga Eesti eurolaule on kirjutanud Igor Tsõganov, eestindatuna Ivar Must. Venelaste pärast kannatanud eestlane võib vene perekonnanime kandjas näha esmalt okupanti või selle järeltulijat, alles seejärel süveneda inimesse. Nii on vene nimede eestindamine mõistetav," arvab õpetaja Maarika Tamm.

Tema seisukohta jagab äri- ja usumees Oleg Sõnajalg, kes kandis perekonnanime Vitjuk.

Sõnajalg leiab, et nimi on inimese esmane visiitkaart, eriti suheldes nendega, kes sind et tunne. "Kui mul on teisele inimesele sõnum öelda, näiteks – olen eestlane, siis annab just nimi teate edasi," räägib Sõnajalg.

Ukrainlasest isalt saadud Vitjuki nimest loobusid Sõnajalad siis, kui nende lapsed kooli läksid. "Koolis narritakse ka perekonnanime tõttu, ning Vitjuk pole eesti keeles heakõlaline," ütles endine Vitjuk. Halva kõla pärast on vahetatud ka Nikonovi nime.

Vene nime pärast on kannatanud Olev Remsujev, praegu Remsu. "Spordilaagrites sain vene nime pärast peksa," räägib ta. Nime vahetas Remsujev sooviga taastada karjalasoomlasest vanaisa perekonnanime algne kuju.

Nime pärast oli koolis probleeme ka Anatoli Aksjonovil, keda tuntakse teleajakirjanik Üllar Luubina.

Võltsis vene passi

"Vene nime tõttu suhtuti minusse halvasti, pandi roppe hüüdnimesid, ei võetud kampa," meenutab Luup. Sverdlovskis sündinud poisile tahtnud ema nimeks panna Toivo, aga kohalik ametnik väitis, et sellist nime pole olemas. Eesnime Üllar valis ta numeroloogist sõbra soovitusel. Luup on ta ema neiupõlvenimi. Aksjonovist tuletatud hüüdnime Action kannab Luup senini.

"Kui Vene ajal passi sain, muutsin tushiga oma nime Juri kohe Jüriks," meenutab Eesti Raadio Narva stuudio toimetaja Jüri Nikolajev. "Koolis oli minu jaoks tragöödia, et olen Nikolajev," ütleb raadiomees, kes on end alati eesti Jüriks pidanud. Perekonnanime vahetada ta ei kavatse. "Jüri Nikolajev kõlab huvitavalt," arvab ta.

Narva televisiooni direktor Aleksander Petuhhov on avalikkuse ees esinenud Aleks Kukena. "Kukk oli artistinimi," räägib Petuhhov. Tema arvetes kõlab Kukk Eestis Petuhhovist paremini. Oma nime ametlikult vahetada ta ei kavatse. "Minu esivanemad on siin Petuhhovidena elanud sada aastat," ütleb mees.

Narva kultuuriosakonna töötaja Valeri Fedjajev võttis abiellumisel abikaasa nime – Jääger. "Tegelikult tahtsin ma olla Fedjajev-Jääger, aga seda ei lubatud," nentis mees.

Mullu eestindati Narvas poolsada nime. Nimevahetus maksab 400 krooni, selgitab Narva perekonnaseisuosakonna juhataja Asta Kampus. Kui inimene suudab nimevahetust põhjendada, saab ta poolteise kuu jooksul positiivse vastuse.

Eestlasi ahistatakse

Pidevalt nimevahetusaktidega tegelev Kampus tõdeb, et ei saa nimevahetajatest aru. "Nimi ei riku meest," leiab Kampus.

"Meie majast käivad kõik toimikud läbi, siis otsustab minister ja nimi ongi vahetatud," selgitab siseministeeriumi perekonnaseisuosakonna juhataja Kersti Hiedel. "Nimi on püha ja puutumatu, mida ei tuleks iga päev muuta. Peaks kehtima seadus, eestlane vahetagu nimi eestipäraseks ja muulane oma kultuurile sobivaks," sõnab Hiedel.

Loe veel

"Mõnede nimevahetajate arvates aitab eesti nimi lihtsamalt kodakondsust saada, teised vahetavad nime Eesti kodakondsuse saamise järel," räägib 25 aastat perekonnaseisuosakonnas nimevahetustega tegelenud Maimu Mustkivi.

Nimevahetustes korda loovat seadust on perekonnaseisuosakonnad oodanud Eesti riigi taassünnist alates. Kuna seda pole, kasutatakse Pätsi-aegset seadust. See lubab küll Ivanil Juhaniks hakata, aga keelab Eugenil Jevgeni nime võtta.

Nimede eestindamine on tõenäoliselt muulastele üks võimalus sotsiaalseid pingeid vähendada, märgib sotsioloog Ivi Proos.

Tuntuimad nimemuutjad

NIME MUUTNUD AVALIKU ELU TEGELASI:

Pjotr Sedin (ärimees) – Peter Sedin

Artur Abdullajev (muusik) – Arthur Abdull

Tatjana Izotova (muusik) – Tanya

Igor Tsõganov (muusik) – Ivar Must

Igor Maksimov (muusik) – Igor Maasik – Onu Bella

Sergei Hohlov (jalgpallur) – Sergei Hohlov-Simson

Viktor Rudko (fotograaf) – Viktor Vesterinen

Oleg Vitjuk (usu- ja ärimees) – Oleg Sõnajalg

Andrei Vitjuk (usu- ja ärimees) – Andres Sõnajalg

Olev Remsujev (kirjanik) – Olev Remsu

Peeter Gorjunov (noorpoliitik) – Peeter Taim

Vadim Tomilov (KGB ohvitser) – Valter Lants

Anatoli Aksjonov (ajakirjanik) – Anatoli Jõgi – Üllar Luup

Heikki Puzanov (kunstnik) – Heikki Looman

Erik Moldov (näitleja) – Erik Ruus

Ivan Käbin (poliitik) – Johannes Käbin

Kirill Voinov (poliitik) – Karl Vaino

NIME VAHETANUID:

1995 – 714, 1996 – 860,1997 – 834,1998 – 732, 1999 – kuni praeguseni 850 avaldust

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare