Ivanov nõuab seaduste tõlkimist vene keelde
Ivanov saatis vastavasisulise avaliku kirja riigisekretär Aino Lepik von Wirenile. Kiri avaldatakse ka ajalehes “Molodjo Estonii.”
Siiani on Riigikogu poolt trükitaval venekeelsel väljaandel mitteametlik staatus, mis ongi Sergei Ivanovi arvates põhjuseks, et kõiki seadusakte ei tõlgita vene keelde ja need seadused, mis on tõlgitud, ei jõua õigeaegselt inimesteni.
“Ma toon näite- välismaalaste seadus, mida oli ühel inimesel vaja lugeda kohe, kui see vastu võeti – proovisin teda ise aidata, aga seaduse tõlkimine ei ole kerge ja ei leidnud seda seadust ka internetist, Riigi Teatajas ilmus seadus mitu kuud hiljem,” selgitab Sergei Ivanov avaliku kirja kirjutamise põhjusi.
Riigi Teataja direktori Külli Koidu sõnul on kõik vajalikud seadused siiski vene keeles olemas, kuid muidugi läheb tõlke tegemisega rohkem aega, eriti, kui seadusi juba valmis kujul veel tekstiliselt parandatakse.
Riigisekretär Aino Lepik von Wiren ei näe siin probleemi, sest Riigiteataja seadus näeb ette, et tõlgitakse ära kõik suuremad ja kogu elanikkonda puudutavad seadused.
“Tasakaalustatud ühiskonna arengust lähtudes oleme alati kõik suuremad seadused ära tõlkinud, paraku ei ole venekeelne elanikkond ise enam nii palju huvitatud vene keeles ilmuvast Riigi Teatajast, sest veel neli aastat tagasi oli meil 1400 tellijat, nüüd vaevalt 600, see tähendab, et eesti keele valdajaid on juurde tulnud ja vene keelt enam nii palju ei vajata,”selgitab Aino Lepik von Wiren.
Sergei Ivanov küsib kirjas, mille alusel otsustatakse ühe või teise seadusandliku akti tõlkimine vene keelde. Aino Lepik von Wireni selge seisukoht on, et see sõltub seaduse spetsiifikast, kui laia elanikkonda asi puudutab.
Sergei Ivanov ei ole rahul ka Riigikogu internetileheküljega: “Siin pole avaldatud seadusandlust vene keeles, mis teeb venekeelsele elanikkonnale seaduse tundmise veelgi raskemaks,” rõhutab Sergei Ivanov.
Riigi Teataja Kirjastuse direktor meenutab, et meie riigikeel on siiski eesti keel ja kirjastus on riigiasutus.
“Selleks kõigeks, mida Ivanov nõuab, on vaja siis kas riigieelarvest raha või peaksid tellijad ise maksma ja praegu on juba venekeelne Riigi Teataja väga kallis ettevõtmine, sest tellijaid on nii vähe. Saan aru, et Riigikogu liikmel on oma valijaskond, kelle huvide eest ta peab seisma,” lisab Külli Koit.
