Jäälõhkujad ootavad külla
Suur Tõll ja Tarmo toodi nädalaks reisisadama basseini
Tänasest kuni järgmise neljapäevani saab külastada Soome ja Eesti ajaloolisi jäälõhkujaid Tarmo ja Suur Tõll, mõlemad omaaegsed tehnika suursaavutused ootavad uudistajaid reisisadama lähistel Admiraliteedi basseinis. Tegemist on nii Soome kui Eesti vabadussõjas suurt rolli etendanud jäälõhkujate ühisnäitamisürituse teise poolega, Helsingi sadamas käis rahvale näitamiseks sinna pukseeritud jäämurdjaid uudistamas üle 10 000 inimese.
Soome jäälõhkuja Tarmo kodusadamaks on Tallinna sõpruslinn Kotka. 1907. aastal ehitatud ja kuni 1960-ndate lõpuni kasutuskõlblikuna püsinud aurulaev läbis hiljuti ulatusliku tervenduskuuri, millele kulutati 11 miljonit Soome marka. Tulemuseks on atraktiivne laev-muuseum – ajaloolist tõepära püüdlevalt sisustatud ja meeskonnaliikmeid markeerivate mannekeennukkudega ilmestatud kajutid ja muud laevaruumid, mida täiendavad vanade fotode suurendused ja videoekraanil jooksvad filmikroonikakaadrid, laeva lugu jutustavad stendid ja jäämurdja sõitude juurde kuulunud helid.
Kümne aasta eest tollasest Leningradist tagasi toodud Eesti laevastiku lipulaeva, 1992. aastast taas patendinumbrit 001 kandvat Suurt Tõllu on seni konserveeritud ja kõpitsetud. Laev ootab aega, mil ta taastatakse põhjanaabrite Tarmoga samaväärselt esinduslikuks.
Kultuuriminister Jaak Allik avaldas meremuuseumi kodu, Paksu Margareeta katus-platvormile pidulikule banketile ja Tarmo pardale kutsutuile lootust, et ka Suur Tõll saab lähiaastail senisest suurema tähelepanu osaliseks. Tänavu läbib Tõll dokki tõstetult põhjalikuks remondiks ettevalmistumise käigus ulatusliku uurimise, kinnitas Allik.
Tarmost pisut noorem ja märksa suurem, Saksamaal Esimese maailmasõja algusaastal 1914 ehitatud Suur Tõll, poolteisemeetrise jää murdmiseks võimeline tehnikaime kandis sõja-aastate keerises kolme nime: tsaaririigi omana Tsaar Mihhail Fjodorovit, punaste valdusse läinuna Volõnets ja pärast soome valgete Kroonlinnast kaaperdamist Väinämöinen. Selle nime all võttis laev koos Tarmoga osa nii Soome kui Eesti vabadussõjast. Suureks Tõlluks ristiti jäämurdja pärast Eesti Vabariigile tagastamist 1922. aastal.
Suure süvise tõttu ei mahtunud Suur Tõll Admiraliteedi basseinis Tarmo kõrvale seisma ja ootab seetõttu külalisi reisiterminaali poolses basseini kitsamas sopis basseini serval seisvate väikelaevade varjus. Basseini vanalinna poolsel küljel seisev soomlaste uhkus paistab juba eemalt kätte. Jäämurdjate ühiskülastamise võimalust saavad huvilised kasutada 7. maini.
